WEBVTT

00:00:05.093 --> 00:00:07.678
Üle neljasaja aasta, probleem säilis.

00:00:07.678 --> 00:00:11.770
Kuidas saaks Alice koostada šiffri, mis peidab tema sõrmejälje,

00:00:11.770 --> 00:00:14.497
niimoodi, peatades informatsiooni lekke.

00:00:14.497 --> 00:00:18.135
Vastus on juhuslikus.

00:00:18.135 --> 00:00:21.210
Kujuta, et Alice veeretas 26 küljega täringut,

00:00:21.210 --> 00:00:23.525
et tekitada pikk nimekiri suvalistest šiffritest,

00:00:23.525 --> 00:00:27.042
ja jagada seda Bobiga, koodisõna asemel.

00:00:27.042 --> 00:00:28.893
Nüüd, et krüpteerida enda sõnum,

00:00:28.893 --> 00:00:31.987
Alice kasutab rida suvalisi šiffreid selle asemel.

00:00:31.987 --> 00:00:35.890
On oluline, et nihke loend oleks sama pikk kui sõnum,

00:00:35.890 --> 00:00:38.628
et vältida kordust.

00:00:38.628 --> 00:00:41.093
Siis, saadab ta selle Bobile, kes dekrüpteerib sõnumi

00:00:41.093 --> 00:00:45.148
kasutades sama loendit, Alice talle andis.

00:00:47.025 --> 00:00:48.574
Nüüd Evel on probleem,

00:00:48.574 --> 00:00:50.875
sest krüpteeritud sõnumil

00:00:50.875 --> 00:00:53.509
on kaks võimsat omadust:

00:00:53.509 --> 00:00:57.175
Esiteks, nihked ei vaju korduvatesse mustritesse;

00:00:59.083 --> 00:01:03.874
ja teiseks, krüpteeritud sõnumil on ühtlane sageduse jaotus,

00:01:03.874 --> 00:01:06.208
kuna puudub sageduste erinevus,

00:01:06.208 --> 00:01:08.172
ja seega pole ühtegi leket.

00:01:08.172 --> 00:01:11.206
Evel on nüüd võimatu krüpteeringut murda.

00:01:14.052 --> 00:01:17.668
See on tugevaim võimalik krüptsiooni viis,

00:01:17.668 --> 00:01:21.586
ja see tekkis 19. saj. lõpus,

00:01:21.586 --> 00:01:24.198
tänapäeval on see tuntud kui one time pad.

00:01:25.767 --> 00:01:29.229
Et ette kujutada one time padi tugevust,

00:01:29.229 --> 00:01:34.784
peame mõistma kombinatoorset plahvatust, mis võtab aset.

00:01:34.784 --> 00:01:38.917
Näiteks, Caesari šiffer nihtuas igat tähte sama nihkega,

00:01:38.917 --> 00:01:42.960
mis oli number 1 ja 26 vahel.

00:01:42.960 --> 00:01:45.008
Nii, et kui Alice oleks krüpteerinud oma nime,

00:01:45.008 --> 00:01:48.384
oleks see olnud 1 26-st võimalikust krüpteeringust,

00:01:48.384 --> 00:01:52.251
väike arv võimalusi, kerge kõik läbi kontrollida,

00:01:52.251 --> 00:01:54.834
tuntud ka kui brute force (toore jõu) otsing.

00:01:54.834 --> 00:01:56.844
Võrreldes seda one time padiga,

00:01:56.844 --> 00:01:58.990
kus iga tähte oleks tõstetud

00:01:58.990 --> 00:02:01.808
erineva numbri võrra 1 ja 26-e vahel.

00:02:01.808 --> 00:02:03.934
Nüüd mõtle võimalike krüptsioonide arvu peale,

00:02:03.934 --> 00:02:07.908
see on 26 korrutatud iseendaga 5 korda,

00:02:07.908 --> 00:02:09.920
mis on peaaegu 12 miljonit.

00:02:09.920 --> 00:02:12.884
mõnikord on seda raske ette kujutada.

00:02:12.884 --> 00:02:15.949
Nii, kujuta ette et Alice kirjutas oma nime ühele lehele,

00:02:15.949 --> 00:02:20.854
ja selle peale kuhjata iga võimalik krüptsioon.

00:02:20.854 --> 00:02:24.505
Kui kõrge sa arvad et see kuhi oleks?

00:02:24.736 --> 00:02:28.869
Koos peaaegu 12 miljoni võimaliku kombinatsiooniga,

00:02:28.869 --> 00:02:32.032
see paberi hunnik oleks hiiglaslik,

00:02:32.032 --> 00:02:35.241
üle kilomeetri kõrge.

00:02:35.241 --> 00:02:38.103
Kui Alice krüpteerib oma nime kasutades one time padi,

00:02:38.103 --> 00:02:42.375
on see sama, kui võtta üks neist lehtedest suvaliselt,

00:02:42.375 --> 00:02:44.663
koodimurdja Eve vaatenurgast,

00:02:44.663 --> 00:02:47.397
iga viie täheline krüpteeritud sõnal, mis tal on

00:02:47.397 --> 00:02:51.578
võib võrdselt võimalik olla iga sõna selles kuhjas.

00:02:51.578 --> 00:02:54.645
Nii, on see siis ideaalne salajasus töötamas.