0:00:00.000,0:00:00.410


0:00:00.410,0:00:02.730
Mul on siin see reaktsioon kus[br]kui mul oleks mool

0:00:02.730,0:00:05.970
metaani ja ma reageerin seda kahe[br]mooli hapnikuga, ma

0:00:05.970,0:00:08.045
toodan ühe mooli süsinik[br]dioksiidi ja

0:00:08.045,0:00:09.680
kaks mooli vett.

0:00:09.680,0:00:12.380
Ja mida me tahame vastata selles[br]videos on et kas see

0:00:12.380,0:00:14.760
reaktsioon on spontaanne.

0:00:14.760,0:00:17.290
Ja me õppisime eelmised videos[br]et sellele vastamiseks

0:00:17.290,0:00:19.810
on vaja pöörduda Gibbsi vabaenergia või

0:00:19.810,0:00:21.620
muutuses Gibbsi vabaenergias poole.

0:00:21.620,0:00:25.320
Ja muutus Gibbsi vabaenergias on [br]võrdne

0:00:25.320,0:00:29.300
entalpia muuduga reaktsioonis miinus[br]temperatuur,

0:00:29.300,0:00:32.820
mille juures see toumub korda[br]muutus entroopias.

0:00:32.820,0:00:35.840
Ja kui see on vähem kui null, siis see

0:00:35.840,0:00:39.240
on spontaanne reaktsioon.

0:00:39.240,0:00:41.860
Ma andsin meile väikese edumaa.

0:00:41.860,0:00:46.070
Ma arvutasin muutuse entalpias[br]selle reaktsiooni jaoks

0:00:46.070,0:00:47.530
ja see on siin.

0:00:47.530,0:00:48.460
Ja me teame kuidas seda teha.

0:00:48.460,0:00:50.230
Me tegime seda mõned videod tagasi.

0:00:50.230,0:00:52.900
Võib lihtsalt leida tekkesoojused kõigi

0:00:52.900,0:00:54.880
saaduste jaoks.

0:00:54.880,0:00:56.950
Vee jaoks korrutad selle kahega, sest

0:00:56.950,0:00:58.180
seda on 2 mooli.

0:00:58.180,0:01:00.510
Ja meil on kõigi saaduste tekkesoojused.

0:01:00.510,0:01:02.500
Ja siis me lahutame maha

0:01:02.500,0:01:03.780
algainete tekkesoojused.

0:01:03.780,0:01:07.270
Ja muidugi O2 tekkesoojus on 0, ehk see

0:01:07.270,0:01:11.040
ei ole siin ja vastus tuleb miinus 890.3

0:01:11.040,0:01:11.590
kilodžauli.

0:01:11.590,0:01:15.090
See ütleb meile, et see on eksotermiline[br]reaktsioon.

0:01:15.090,0:01:18.490
Sellel poolel võrrandis on vähem[br]energiat - sa

0:01:18.490,0:01:20.450
või sellest selliselt mõelda - on see pool.

0:01:20.450,0:01:22.450
Mingi hulk energiat vabanes.

0:01:22.450,0:01:25.400
Me võime selle isegi siia panna, pluss[br]e ehk energia.

0:01:25.400,0:01:27.980
Las ma kirjutan pluss mingi energia, mis[br]vabaneb.

0:01:27.980,0:01:29.750
Selle pärast on see eksotermiline.

0:01:29.750,0:01:32.010
Aga meie küsimus on et miks[br]see on spontaanne?

0:01:32.010,0:01:34.100
Selleks, et leida et kas see on[br]spontaanne peame me

0:01:34.100,0:01:36.140
leidma mis on delta S.

0:01:36.140,0:01:39.450


0:01:39.450,0:01:42.690
Ja et oleks lihtsam leida delta S ma[br]juba varem

0:01:42.690,0:01:46.090
leidsin standardsed molaarsed[br]entroopias

0:01:46.090,0:01:48.130
kõigi nende molekulide jaoks.

0:01:48.130,0:01:50.460
Ehk näiteks kui standard - [br]ma kirjutan selle

0:01:50.460,0:01:51.710
teise värviga.

0:01:51.710,0:02:00.510


0:02:00.510,0:02:04.980
Standard - sa paned väikese tühise[br]sümboli siia -

0:02:04.980,0:02:08.389
standardne molaarne entroopia - ehk[br]kui me ütleme standardne, see

0:02:08.389,0:02:11.039
on 289 Kelvini kraadi juures.

0:02:11.039,0:02:12.730
Tegelikult ma ei peaks ütlema Kelvini kraad.

0:02:12.730,0:02:15.680
See on 298 Kelvinit. Ei pea kasutama[br]sõna kraad,

0:02:15.680,0:02:17.440
kui räägid Kelvinist.

0:02:17.440,0:02:21.020
See on 298 Kelvinit, mis on 25 [br]kraadi Celsius, ehk see on

0:02:21.020,0:02:21.880
toatemperatuuril.

0:02:21.880,0:02:24.690
Seepärast peetakse seda[br]standardtemperatuuriks.

0:02:24.690,0:02:29.700
metaani standardentroopia [br]toatemperatuuril on

0:02:29.700,0:02:30.980
võrdne selle numbriga siin.

0:02:30.980,0:02:37.880
186 Jauli Kelvin mooli kohta.

0:02:37.880,0:02:42.320
Kui on üks mool metaani, siis[br]mol on 186 Jauli

0:02:42.320,0:02:43.930
Kelvini kohta entroopiat.

0:02:43.930,0:02:46.050
Kui mul on 2 mooli siis ma[br]korrutan selle kahega.

0:02:46.050,0:02:48.780
Kui mul on 3 mooli siis ma[br]korrutan selle kolmega.

0:02:48.780,0:02:54.870
Kogu muutus entroopias selle[br]reaktsiooni korral on

0:02:54.870,0:02:58.950
kogu saaduste standardentroopia[br]miinus

0:02:58.950,0:03:00.610
algainete kogu standardentroopia.

0:03:00.610,0:03:02.450
Just lagu me tegime entalpiaga.

0:03:02.450,0:03:11.650
See saab olema võrdne 213.6 pluss - [br]mul on 2 mooli

0:03:11.650,0:03:12.190
vett siin.

0:03:12.190,0:03:17.810
Ehk see on pluss korda 2 - [br]ma lihtsalt kirjutan 70 sinna.

0:03:17.810,0:03:20.090
69.9, peaaegu 70.

0:03:20.090,0:03:24.720
Pluss 2 korda 70, ja siis ma tahan[br]lahutada maha

0:03:24.720,0:03:28.920
algainete entroopia või selle[br]poole reaktsioonist.

0:03:28.920,0:03:42.900
Ehk ühe mooli CH4 entroopia on[br]186 pluss 2 korda 205.

0:03:42.900,0:03:45.430
Lihtsalt sedavaadates on selge, et see[br]number on lähedal

0:03:45.430,0:03:48.220
sellele numbrile, aga see number on palju[br]suurem, kui see number.

0:03:48.220,0:03:50.620
Vedelal veel on palju madalam - [br]see on

0:03:50.620,0:03:51.650
vedela vee entroopia.

0:03:51.650,0:03:54.970
Sellel on palju madalam entroopia kui [br]gaasilisel hapnikul.

0:03:54.970,0:03:55.730
Ja see on loogiline.

0:03:55.730,0:04:00.150
Sest kui vedelik moodustub, on palju[br]vähem olekuid.

0:04:00.150,0:04:02.630
See kõik kukub konteineri põhja, selle[br]asemel et

0:04:02.630,0:04:04.680
võtta ruumi kuju ja[br]laieneda.

0:04:04.680,0:04:06.600
Ehk saasil on loomulikult suurem

0:04:06.600,0:04:08.230
entroopia kui vedelikul.

0:04:08.230,0:04:11.830
Lihtsalt seda vaadates me juba[br]näeme et meie saadustel

0:04:11.830,0:04:13.930
saab olema madalam entroopia kui[br]algainetel.

0:04:13.930,0:04:15.400
Ehk see on ilmselt negatiivne number.

0:04:15.400,0:04:19.430
Aga kontrollime seda.

0:04:19.430,0:04:30.610
Mul on 200, 213.6 pluss 140.

0:04:30.610,0:04:31.270
2 korda 70

0:04:31.270,0:04:35.540
pluss 140 on võrdne 353.6.

0:04:35.540,0:04:39.930
Ehk see on 353.6

0:04:39.930,0:04:47.580
Ja siis sellest lahutan ma maha - [br]186 pluss

0:04:47.580,0:04:54.790
2 korda 205 võrdub 596.

0:04:54.790,0:04:58.900
Ehk miinus 596 ja millega see[br]võrdub?

0:04:58.900,0:05:06.780
Me panime miinus 596 ja siis[br]pluss 353.6 ja me

0:05:06.780,0:05:10.910
saame miinus 242,4.

0:05:10.910,0:05:18.220
See võrdub miinus 242.4 Jauli kelvini[br]kohta on meie

0:05:18.220,0:05:21.820
miinus delta S

0:05:21.820,0:05:23.800
Me kaotame nii palju entroopiat.

0:05:23.800,0:05:26.020
Ja need ühikud ei pruugi[br]praegu loogilised olla aga

0:05:26.020,0:05:28.780
tegelikult on teade et need on[br]iseseisvad ühikud.

0:05:28.780,0:05:30.750
Aga võib lihtsalt öelda et see[br]muutub organiseeritumaks.

0:05:30.750,0:05:33.710
Ja see on loogiline, sest oli[br]hulk gaasi.

0:05:33.710,0:05:36.080
Me peame eraldama 3 eraldi molekuli.[br]1 siin ja 2

0:05:36.080,0:05:38.230
molekuli hapnikku.

0:05:38.230,0:05:40.840
Ja siis me samma jälle[br]3 molekuli aga vesi

0:05:40.840,0:05:42.310
on nüüd vedelik.

0:05:42.310,0:05:45.770
Ehk mull on loogiline et me kaotame[br]entroopiat.

0:05:45.770,0:05:47.330
On vähem olekuid kui on vesi

0:05:47.330,0:05:48.790
suudab võtta.

0:05:48.790,0:05:51.650
Nüüd mõtleme välja, kas see reaktsioon[br]on spontaanne.

0:05:51.650,0:05:57.440
Meie delta G on võrdne[br]delta H

0:05:57.440,0:06:01.140
Me vabastame energiat, ehk see on[br]miinus 890.

0:06:01.140,0:06:02.510
Ma eelmaldan komakohad.

0:06:02.510,0:06:04.490
Me ei pea olema nii täpsed.

0:06:04.490,0:06:06.350
Miinus meie temperatuur.

0:06:06.350,0:06:09.220
Me eeldame et on toatemperatuur või

0:06:09.220,0:06:10.340
289 Kelvinit.

0:06:10.340,0:06:13.400


0:06:13.400,0:06:14.590
Peaks tekitama endale harjumuse mitte öelda

0:06:14.590,0:06:15.960
kraadi kui ma ütlen Kelvin.

0:06:15.960,0:06:22.750
Mis on 25 kraadi Celsiuts, [br]korda meie muutus entroopias.

0:06:22.750,0:06:25.050
Nüüd see saab olema miinus.

0:06:25.050,0:06:27.760
Võiks öelda et miinus 242 võiks tahta panna

0:06:27.760,0:06:28.530
sinna.

0:06:28.530,0:06:30.280
Aga peab olema väga[br]ettevaatlik.

0:06:30.280,0:06:33.160
See siin on kilodžaulides.

0:06:33.160,0:06:35.190
See siin on džaulides.

0:06:35.190,0:06:37.540
Kui me tahame kirjutada kõike[br]kilodžaulides,

0:06:37.540,0:06:39.660
kuna me oleme selle juba kirja pannud, [br]kurjutame selle

0:06:39.660,0:06:40.370
kilodžaulides.

0:06:40.370,0:06:46.620
See on 0.242 kilodžauli kelvini kohta.

0:06:46.620,0:06:52.370


0:06:52.370,0:06:55.790
Ja nüüd meie Gibbsi vabaenergia siin[br]saab olema

0:06:55.790,0:07:00.880
miinus 890 Kilodžauli miinus[br]290 - ja see miinus ja

0:07:00.880,0:07:02.760
see miinus, tuleb pluss.

0:07:02.760,0:07:05.770
Ja see on loogiline, sest see entroopia[br]teeb meie

0:07:05.770,0:07:08.480
Gibbsi vabaenergia positiivsemaks.

0:07:08.480,0:07:11.480
Mis, nagu me teame, kuna me tahame saada[br]seda alla nulli,

0:07:11.480,0:07:13.980
see hakkab töötama spontaansuse vastu.

0:07:13.980,0:07:18.840
Aga vaatame, kas see[br]saab üle olla entalpiast.

0:07:18.840,0:07:20.470
Selle eksotermilisest olemusest.

0:07:20.470,0:07:22.480
Ja tundub, et saab, kuna sa korrutad

0:07:22.480,0:07:24.010
murru sellega, see saab olema

0:07:24.010,0:07:25.090
väiksem numbr kui see.

0:07:25.090,0:07:27.560
Aga leiame selle.

0:07:27.560,0:07:31.830
Ehk jagatud 1, 2, 3.

0:07:31.830,0:07:37.170
See on meie muutus entroopias korda 298, [br]see on meie

0:07:37.170,0:07:40.410
temperatuur, on miinus 72.

0:07:40.410,0:07:43.710
Ehk see väljend saab - ja siis me paneme[br]sinna miinuse - ehk

0:07:43.710,0:07:47.360
see on pluss 72.2.

0:07:47.360,0:07:50.300
Nii et see on entroopia[br]standardtemperatuuril.

0:07:50.300,0:07:51.370
See muutub selleks

0:07:51.370,0:07:52.970
Ja see on meie entalpia.

0:07:52.970,0:07:55.900
Me juba näeme, et see entalpia[br]on palju rohkem

0:07:55.900,0:07:58.320
negatiivne number kui meie[br]positiivne väärtus

0:07:58.320,0:08:00.480
temperatuur korda meie[br]muutus entroopias.

0:08:00.480,0:08:04.530
See väärtus võidab.

0:08:04.530,0:08:08.330
Kuigi me kaotame selles reaktsioonis[br]entroopiat, see vabastab

0:08:08.330,0:08:10.840
nii palju energiat, et see saab[br]olema spontaanne.

0:08:10.840,0:08:14.340
See on kindlasti vähem kui 0 ehk[br]see saab olema

0:08:14.340,0:08:17.360
spontaanne reaktsioon.

0:08:17.360,0:08:19.520
Ja nagu näha, need Gibbsi[br]vabaenergia ülesanded, need

0:08:19.520,0:08:20.630
ei ole kuigi keerulised.

0:08:20.630,0:08:23.900
On lihtsalt tarvis leida need väärtused.

0:08:23.900,0:08:27.230
Ja nende väärtuste leidmiseks, need[br]kas on antud,

0:08:27.230,0:08:29.670
delta h, aga me teame kuidas[br]leida delta h.

0:08:29.670,0:08:31.720
Kui saadusainete tekkesoojused

0:08:31.720,0:08:35.210
järele vaadata, lahutad maha algained[br]ja siis sa

0:08:35.210,0:08:38.110
ootad koefitsientidega.

0:08:38.110,0:08:40.490
Ja siis et välja mõelda muutus[br]entroopias, on vaja

0:08:40.490,0:08:40.909
teha sama asja.

0:08:40.909,0:08:44.020
On tarvis järele vaadata[br]standardsed saadusainete

0:08:44.020,0:08:46.840
molaarsed entroopiad, koefitsientide [br]massi kohta, lahutada maha

0:08:46.840,0:08:50.110
algained ja siis lihtsalt asendada[br]siia ja siis

0:08:50.110,0:08:51.850
on sul sisuliselt leitud[br]Gibbsi vabaenergia.

0:08:51.850,0:08:54.640
Ja sel juhul oli see negatiivne.

0:08:54.640,0:08:56.570
Nüüd, kui sa kujutad ette situatsiooni[br]kui me oleme

0:08:56.570,0:08:57.720
palju kõrgemal temperatuuril.

0:08:57.720,0:09:00.890
Nagu näiteks päikese pinnal või midagi[br]kus

0:09:00.890,0:09:06.380
äkitselt, selle 298 asemel[br]oleks 2000 või

0:09:06.380,0:09:08.140
4000.

0:09:08.140,0:09:10.700
Ja siis muutuvad asjad huvitavaks.

0:09:10.700,0:09:14.710
Kui sa kujutad ette, kui [br]on 40 000 Kelvinit

0:09:14.710,0:09:17.530
siis äkitselt entroopia osa, entroopia

0:09:17.530,0:09:20.150
kaotus loeb palju rohkem.

0:09:20.150,0:09:22.480
Ja siis see osa, see positiivne osa[br]muutub

0:09:22.480,0:09:25.870
sellest kaalukamaks ja ehk see [br]ei oleks spontaanne

0:09:25.870,0:09:27.960
väga kõrgel temperatuuril.

0:09:27.960,0:09:29.160
Teine võimalus sellest mõelda.

0:09:29.160,0:09:34.560
Reaktsioon, mis tekitab soojust ja[br]laseb soojust välja - see vabastatud

0:09:34.560,0:09:37.090
soojus ei ole oluline, kui juba on

0:09:37.090,0:09:39.980
keskkonnas palju soojust [br]või kineetilist energiat.

0:09:39.980,0:09:42.920
Kui temperatuur oleks piisavalt kõrge,[br]siis see reaktsioon ei

0:09:42.920,0:09:46.050
oleks spontaanne, sest see entroopia[br]osa oleks

0:09:46.050,0:09:46.980
suurem.

0:09:46.980,0:09:49.130
Aga igatahes, ma tahtsin lihtsalt teha[br]sulle seda arvutust et

0:09:49.130,0:09:51.360
näidata, et siin ei ole midagi[br]liiga abstraktset.

0:09:51.360,0:09:53.950
Kui kõik internetist üle vaadata[br]ja siis välja mõelda

0:09:53.950,0:09:56.320
kas midagi toimub spontaanselt.

0:09:56.320,0:09:56.597