1
00:00:00,000 --> 00:00:00,410


2
00:00:00,410 --> 00:00:02,730
Mul on siin see reaktsioon kus
kui mul oleks mool

3
00:00:02,730 --> 00:00:05,970
metaani ja ma reageerin seda kahe
mooli hapnikuga, ma

4
00:00:05,970 --> 00:00:08,045
toodan ühe mooli süsinik
dioksiidi ja

5
00:00:08,045 --> 00:00:09,680
kaks mooli vett.

6
00:00:09,680 --> 00:00:12,380
Ja mida me tahame vastata selles
videos on et kas see

7
00:00:12,380 --> 00:00:14,760
reaktsioon on spontaanne.

8
00:00:14,760 --> 00:00:17,290
Ja me õppisime eelmised videos
et sellele vastamiseks

9
00:00:17,290 --> 00:00:19,810
on vaja pöörduda Gibbsi vabaenergia või

10
00:00:19,810 --> 00:00:21,620
muutuses Gibbsi vabaenergias poole.

11
00:00:21,620 --> 00:00:25,320
Ja muutus Gibbsi vabaenergias on 
võrdne

12
00:00:25,320 --> 00:00:29,300
entalpia muuduga reaktsioonis miinus
temperatuur,

13
00:00:29,300 --> 00:00:32,820
mille juures see toumub korda
muutus entroopias.

14
00:00:32,820 --> 00:00:35,840
Ja kui see on vähem kui null, siis see

15
00:00:35,840 --> 00:00:39,240
on spontaanne reaktsioon.

16
00:00:39,240 --> 00:00:41,860
Ma andsin meile väikese edumaa.

17
00:00:41,860 --> 00:00:46,070
Ma arvutasin muutuse entalpias
selle reaktsiooni jaoks

18
00:00:46,070 --> 00:00:47,530
ja see on siin.

19
00:00:47,530 --> 00:00:48,460
Ja me teame kuidas seda teha.

20
00:00:48,460 --> 00:00:50,230
Me tegime seda mõned videod tagasi.

21
00:00:50,230 --> 00:00:52,900
Võib lihtsalt leida tekkesoojused kõigi

22
00:00:52,900 --> 00:00:54,880
saaduste jaoks.

23
00:00:54,880 --> 00:00:56,950
Vee jaoks korrutad selle kahega, sest

24
00:00:56,950 --> 00:00:58,180
seda on 2 mooli.

25
00:00:58,180 --> 00:01:00,510
Ja meil on kõigi saaduste tekkesoojused.

26
00:01:00,510 --> 00:01:02,500
Ja siis me lahutame maha

27
00:01:02,500 --> 00:01:03,780
algainete tekkesoojused.

28
00:01:03,780 --> 00:01:07,270
Ja muidugi O2 tekkesoojus on 0, ehk see

29
00:01:07,270 --> 00:01:11,040
ei ole siin ja vastus tuleb miinus 890.3

30
00:01:11,040 --> 00:01:11,590
kilodžauli.

31
00:01:11,590 --> 00:01:15,090
See ütleb meile, et see on eksotermiline
reaktsioon.

32
00:01:15,090 --> 00:01:18,490
Sellel poolel võrrandis on vähem
energiat - sa

33
00:01:18,490 --> 00:01:20,450
või sellest selliselt mõelda - on see pool.

34
00:01:20,450 --> 00:01:22,450
Mingi hulk energiat vabanes.

35
00:01:22,450 --> 00:01:25,400
Me võime selle isegi siia panna, pluss
e ehk energia.

36
00:01:25,400 --> 00:01:27,980
Las ma kirjutan pluss mingi energia, mis
vabaneb.

37
00:01:27,980 --> 00:01:29,750
Selle pärast on see eksotermiline.

38
00:01:29,750 --> 00:01:32,010
Aga meie küsimus on et miks
see on spontaanne?

39
00:01:32,010 --> 00:01:34,100
Selleks, et leida et kas see on
spontaanne peame me

40
00:01:34,100 --> 00:01:36,140
leidma mis on delta S.

41
00:01:36,140 --> 00:01:39,450


42
00:01:39,450 --> 00:01:42,690
Ja et oleks lihtsam leida delta S ma
juba varem

43
00:01:42,690 --> 00:01:46,090
leidsin standardsed molaarsed
entroopias

44
00:01:46,090 --> 00:01:48,130
kõigi nende molekulide jaoks.

45
00:01:48,130 --> 00:01:50,460
Ehk näiteks kui standard - 
ma kirjutan selle

46
00:01:50,460 --> 00:01:51,710
teise värviga.

47
00:01:51,710 --> 00:02:00,510


48
00:02:00,510 --> 00:02:04,980
Standard - sa paned väikese tühise
sümboli siia -

49
00:02:04,980 --> 00:02:08,389
standardne molaarne entroopia - ehk
kui me ütleme standardne, see

50
00:02:08,389 --> 00:02:11,039
on 289 Kelvini kraadi juures.

51
00:02:11,039 --> 00:02:12,730
Tegelikult ma ei peaks ütlema Kelvini kraad.

52
00:02:12,730 --> 00:02:15,680
See on 298 Kelvinit. Ei pea kasutama
sõna kraad,

53
00:02:15,680 --> 00:02:17,440
kui räägid Kelvinist.

54
00:02:17,440 --> 00:02:21,020
See on 298 Kelvinit, mis on 25 
kraadi Celsius, ehk see on

55
00:02:21,020 --> 00:02:21,880
toatemperatuuril.

56
00:02:21,880 --> 00:02:24,690
Seepärast peetakse seda
standardtemperatuuriks.

57
00:02:24,690 --> 00:02:29,700
metaani standardentroopia 
toatemperatuuril on

58
00:02:29,700 --> 00:02:30,980
võrdne selle numbriga siin.

59
00:02:30,980 --> 00:02:37,880
186 Jauli Kelvin mooli kohta.

60
00:02:37,880 --> 00:02:42,320
Kui on üks mool metaani, siis
mol on 186 Jauli

61
00:02:42,320 --> 00:02:43,930
Kelvini kohta entroopiat.

62
00:02:43,930 --> 00:02:46,050
Kui mul on 2 mooli siis ma
korrutan selle kahega.

63
00:02:46,050 --> 00:02:48,780
Kui mul on 3 mooli siis ma
korrutan selle kolmega.

64
00:02:48,780 --> 00:02:54,870
Kogu muutus entroopias selle
reaktsiooni korral on

65
00:02:54,870 --> 00:02:58,950
kogu saaduste standardentroopia
miinus

66
00:02:58,950 --> 00:03:00,610
algainete kogu standardentroopia.

67
00:03:00,610 --> 00:03:02,450
Just lagu me tegime entalpiaga.

68
00:03:02,450 --> 00:03:11,650
See saab olema võrdne 213.6 pluss - 
mul on 2 mooli

69
00:03:11,650 --> 00:03:12,190
vett siin.

70
00:03:12,190 --> 00:03:17,810
Ehk see on pluss korda 2 - 
ma lihtsalt kirjutan 70 sinna.

71
00:03:17,810 --> 00:03:20,090
69.9, peaaegu 70.

72
00:03:20,090 --> 00:03:24,720
Pluss 2 korda 70, ja siis ma tahan
lahutada maha

73
00:03:24,720 --> 00:03:28,920
algainete entroopia või selle
poole reaktsioonist.

74
00:03:28,920 --> 00:03:42,900
Ehk ühe mooli CH4 entroopia on
186 pluss 2 korda 205.

75
00:03:42,900 --> 00:03:45,430
Lihtsalt sedavaadates on selge, et see
number on lähedal

76
00:03:45,430 --> 00:03:48,220
sellele numbrile, aga see number on palju
suurem, kui see number.

77
00:03:48,220 --> 00:03:50,620
Vedelal veel on palju madalam - 
see on

78
00:03:50,620 --> 00:03:51,650
vedela vee entroopia.

79
00:03:51,650 --> 00:03:54,970
Sellel on palju madalam entroopia kui 
gaasilisel hapnikul.

80
00:03:54,970 --> 00:03:55,730
Ja see on loogiline.

81
00:03:55,730 --> 00:04:00,150
Sest kui vedelik moodustub, on palju
vähem olekuid.

82
00:04:00,150 --> 00:04:02,630
See kõik kukub konteineri põhja, selle
asemel et

83
00:04:02,630 --> 00:04:04,680
võtta ruumi kuju ja
laieneda.

84
00:04:04,680 --> 00:04:06,600
Ehk saasil on loomulikult suurem

85
00:04:06,600 --> 00:04:08,230
entroopia kui vedelikul.

86
00:04:08,230 --> 00:04:11,830
Lihtsalt seda vaadates me juba
näeme et meie saadustel

87
00:04:11,830 --> 00:04:13,930
saab olema madalam entroopia kui
algainetel.

88
00:04:13,930 --> 00:04:15,400
Ehk see on ilmselt negatiivne number.

89
00:04:15,400 --> 00:04:19,430
Aga kontrollime seda.

90
00:04:19,430 --> 00:04:30,610
Mul on 200, 213.6 pluss 140.

91
00:04:30,610 --> 00:04:31,270
2 korda 70

92
00:04:31,270 --> 00:04:35,540
pluss 140 on võrdne 353.6.

93
00:04:35,540 --> 00:04:39,930
Ehk see on 353.6

94
00:04:39,930 --> 00:04:47,580
Ja siis sellest lahutan ma maha - 
186 pluss

95
00:04:47,580 --> 00:04:54,790
2 korda 205 võrdub 596.

96
00:04:54,790 --> 00:04:58,900
Ehk miinus 596 ja millega see
võrdub?

97
00:04:58,900 --> 00:05:06,780
Me panime miinus 596 ja siis
pluss 353.6 ja me

98
00:05:06,780 --> 00:05:10,910
saame miinus 242,4.

99
00:05:10,910 --> 00:05:18,220
See võrdub miinus 242.4 Jauli kelvini
kohta on meie

100
00:05:18,220 --> 00:05:21,820
miinus delta S

101
00:05:21,820 --> 00:05:23,800
Me kaotame nii palju entroopiat.

102
00:05:23,800 --> 00:05:26,020
Ja need ühikud ei pruugi
praegu loogilised olla aga

103
00:05:26,020 --> 00:05:28,780
tegelikult on teade et need on
iseseisvad ühikud.

104
00:05:28,780 --> 00:05:30,750
Aga võib lihtsalt öelda et see
muutub organiseeritumaks.

105
00:05:30,750 --> 00:05:33,710
Ja see on loogiline, sest oli
hulk gaasi.

106
00:05:33,710 --> 00:05:36,080
Me peame eraldama 3 eraldi molekuli.
1 siin ja 2

107
00:05:36,080 --> 00:05:38,230
molekuli hapnikku.

108
00:05:38,230 --> 00:05:40,840
Ja siis me samma jälle
3 molekuli aga vesi

109
00:05:40,840 --> 00:05:42,310
on nüüd vedelik.

110
00:05:42,310 --> 00:05:45,770
Ehk mull on loogiline et me kaotame
entroopiat.

111
00:05:45,770 --> 00:05:47,330
On vähem olekuid kui on vesi

112
00:05:47,330 --> 00:05:48,790
suudab võtta.

113
00:05:48,790 --> 00:05:51,650
Nüüd mõtleme välja, kas see reaktsioon
on spontaanne.

114
00:05:51,650 --> 00:05:57,440
Meie delta G on võrdne
delta H

115
00:05:57,440 --> 00:06:01,140
Me vabastame energiat, ehk see on
miinus 890.

116
00:06:01,140 --> 00:06:02,510
Ma eelmaldan komakohad.

117
00:06:02,510 --> 00:06:04,490
Me ei pea olema nii täpsed.

118
00:06:04,490 --> 00:06:06,350
Miinus meie temperatuur.

119
00:06:06,350 --> 00:06:09,220
Me eeldame et on toatemperatuur või

120
00:06:09,220 --> 00:06:10,340
289 Kelvinit.

121
00:06:10,340 --> 00:06:13,400


122
00:06:13,400 --> 00:06:14,590
Peaks tekitama endale harjumuse mitte öelda

123
00:06:14,590 --> 00:06:15,960
kraadi kui ma ütlen Kelvin.

124
00:06:15,960 --> 00:06:22,750
Mis on 25 kraadi Celsiuts, 
korda meie muutus entroopias.

125
00:06:22,750 --> 00:06:25,050
Nüüd see saab olema miinus.

126
00:06:25,050 --> 00:06:27,760
Võiks öelda et miinus 242 võiks tahta panna

127
00:06:27,760 --> 00:06:28,530
sinna.

128
00:06:28,530 --> 00:06:30,280
Aga peab olema väga
ettevaatlik.

129
00:06:30,280 --> 00:06:33,160
See siin on kilodžaulides.

130
00:06:33,160 --> 00:06:35,190
See siin on džaulides.

131
00:06:35,190 --> 00:06:37,540
Kui me tahame kirjutada kõike
kilodžaulides,

132
00:06:37,540 --> 00:06:39,660
kuna me oleme selle juba kirja pannud, 
kurjutame selle

133
00:06:39,660 --> 00:06:40,370
kilodžaulides.

134
00:06:40,370 --> 00:06:46,620
See on 0.242 kilodžauli kelvini kohta.

135
00:06:46,620 --> 00:06:52,370


136
00:06:52,370 --> 00:06:55,790
Ja nüüd meie Gibbsi vabaenergia siin
saab olema

137
00:06:55,790 --> 00:07:00,880
miinus 890 Kilodžauli miinus
290 - ja see miinus ja

138
00:07:00,880 --> 00:07:02,760
see miinus, tuleb pluss.

139
00:07:02,760 --> 00:07:05,770
Ja see on loogiline, sest see entroopia
teeb meie

140
00:07:05,770 --> 00:07:08,480
Gibbsi vabaenergia positiivsemaks.

141
00:07:08,480 --> 00:07:11,480
Mis, nagu me teame, kuna me tahame saada
seda alla nulli,

142
00:07:11,480 --> 00:07:13,980
see hakkab töötama spontaansuse vastu.

143
00:07:13,980 --> 00:07:18,840
Aga vaatame, kas see
saab üle olla entalpiast.

144
00:07:18,840 --> 00:07:20,470
Selle eksotermilisest olemusest.

145
00:07:20,470 --> 00:07:22,480
Ja tundub, et saab, kuna sa korrutad

146
00:07:22,480 --> 00:07:24,010
murru sellega, see saab olema

147
00:07:24,010 --> 00:07:25,090
väiksem numbr kui see.

148
00:07:25,090 --> 00:07:27,560
Aga leiame selle.

149
00:07:27,560 --> 00:07:31,830
Ehk jagatud 1, 2, 3.

150
00:07:31,830 --> 00:07:37,170
See on meie muutus entroopias korda 298, 
see on meie

151
00:07:37,170 --> 00:07:40,410
temperatuur, on miinus 72.

152
00:07:40,410 --> 00:07:43,710
Ehk see väljend saab - ja siis me paneme
sinna miinuse - ehk

153
00:07:43,710 --> 00:07:47,360
see on pluss 72.2.

154
00:07:47,360 --> 00:07:50,300
Nii et see on entroopia
standardtemperatuuril.

155
00:07:50,300 --> 00:07:51,370
See muutub selleks

156
00:07:51,370 --> 00:07:52,970
Ja see on meie entalpia.

157
00:07:52,970 --> 00:07:55,900
Me juba näeme, et see entalpia
on palju rohkem

158
00:07:55,900 --> 00:07:58,320
negatiivne number kui meie
positiivne väärtus

159
00:07:58,320 --> 00:08:00,480
temperatuur korda meie
muutus entroopias.

160
00:08:00,480 --> 00:08:04,530
See väärtus võidab.

161
00:08:04,530 --> 00:08:08,330
Kuigi me kaotame selles reaktsioonis
entroopiat, see vabastab

162
00:08:08,330 --> 00:08:10,840
nii palju energiat, et see saab
olema spontaanne.

163
00:08:10,840 --> 00:08:14,340
See on kindlasti vähem kui 0 ehk
see saab olema

164
00:08:14,340 --> 00:08:17,360
spontaanne reaktsioon.

165
00:08:17,360 --> 00:08:19,520
Ja nagu näha, need Gibbsi
vabaenergia ülesanded, need

166
00:08:19,520 --> 00:08:20,630
ei ole kuigi keerulised.

167
00:08:20,630 --> 00:08:23,900
On lihtsalt tarvis leida need väärtused.

168
00:08:23,900 --> 00:08:27,230
Ja nende väärtuste leidmiseks, need
kas on antud,

169
00:08:27,230 --> 00:08:29,670
delta h, aga me teame kuidas
leida delta h.

170
00:08:29,670 --> 00:08:31,720
Kui saadusainete tekkesoojused

171
00:08:31,720 --> 00:08:35,210
järele vaadata, lahutad maha algained
ja siis sa

172
00:08:35,210 --> 00:08:38,110
ootad koefitsientidega.

173
00:08:38,110 --> 00:08:40,490
Ja siis et välja mõelda muutus
entroopias, on vaja

174
00:08:40,490 --> 00:08:40,909
teha sama asja.

175
00:08:40,909 --> 00:08:44,020
On tarvis järele vaadata
standardsed saadusainete

176
00:08:44,020 --> 00:08:46,840
molaarsed entroopiad, koefitsientide 
massi kohta, lahutada maha

177
00:08:46,840 --> 00:08:50,110
algained ja siis lihtsalt asendada
siia ja siis

178
00:08:50,110 --> 00:08:51,850
on sul sisuliselt leitud
Gibbsi vabaenergia.

179
00:08:51,850 --> 00:08:54,640
Ja sel juhul oli see negatiivne.

180
00:08:54,640 --> 00:08:56,570
Nüüd, kui sa kujutad ette situatsiooni
kui me oleme

181
00:08:56,570 --> 00:08:57,720
palju kõrgemal temperatuuril.

182
00:08:57,720 --> 00:09:00,890
Nagu näiteks päikese pinnal või midagi
kus

183
00:09:00,890 --> 00:09:06,380
äkitselt, selle 298 asemel
oleks 2000 või

184
00:09:06,380 --> 00:09:08,140
4000.

185
00:09:08,140 --> 00:09:10,700
Ja siis muutuvad asjad huvitavaks.

186
00:09:10,700 --> 00:09:14,710
Kui sa kujutad ette, kui 
on 40 000 Kelvinit

187
00:09:14,710 --> 00:09:17,530
siis äkitselt entroopia osa, entroopia

188
00:09:17,530 --> 00:09:20,150
kaotus loeb palju rohkem.

189
00:09:20,150 --> 00:09:22,480
Ja siis see osa, see positiivne osa
muutub

190
00:09:22,480 --> 00:09:25,870
sellest kaalukamaks ja ehk see 
ei oleks spontaanne

191
00:09:25,870 --> 00:09:27,960
väga kõrgel temperatuuril.

192
00:09:27,960 --> 00:09:29,160
Teine võimalus sellest mõelda.

193
00:09:29,160 --> 00:09:34,560
Reaktsioon, mis tekitab soojust ja
laseb soojust välja - see vabastatud

194
00:09:34,560 --> 00:09:37,090
soojus ei ole oluline, kui juba on

195
00:09:37,090 --> 00:09:39,980
keskkonnas palju soojust 
või kineetilist energiat.

196
00:09:39,980 --> 00:09:42,920
Kui temperatuur oleks piisavalt kõrge,
siis see reaktsioon ei

197
00:09:42,920 --> 00:09:46,050
oleks spontaanne, sest see entroopia
osa oleks

198
00:09:46,050 --> 00:09:46,980
suurem.

199
00:09:46,980 --> 00:09:49,130
Aga igatahes, ma tahtsin lihtsalt teha
sulle seda arvutust et

200
00:09:49,130 --> 00:09:51,360
näidata, et siin ei ole midagi
liiga abstraktset.

201
00:09:51,360 --> 00:09:53,950
Kui kõik internetist üle vaadata
ja siis välja mõelda

202
00:09:53,950 --> 00:09:56,320
kas midagi toimub spontaanselt.

203
00:09:56,320 --> 00:09:56,597