1
00:00:00,000 --> 00:00:00,510


2
00:00:00,510 --> 00:00:02,900
Mida ma selles videos teha tahan, on üle vaadata, mida me

3
00:00:02,900 --> 00:00:07,540
õppisime oma keemia tundides oksüdatsioonist ja

4
00:00:07,540 --> 00:00:10,450
oksüdatsiooni vastandist, reduktsioonist.

5
00:00:10,450 --> 00:00:13,510
Ja siis vaadata, kuidas keemia tunnis õpitu

6
00:00:13,510 --> 00:00:17,100
on seotud sellega, kuidas bioloogid või biokeemikud võiksid

7
00:00:17,100 --> 00:00:17,960
neid sõnu kasutada.

8
00:00:17,960 --> 00:00:20,270
Ja loodetavasti näeme me, et need on üks ja sama asi.

9
00:00:20,270 --> 00:00:22,450
Nii et lihtsalt ülevaateks, kui sa oled vaadanud keemia

10
00:00:22,450 --> 00:00:25,490
esitusloendit. Oksüdatsioon, sa võid vaadata, kas -- ja tegelikult seal on

11
00:00:25,490 --> 00:00:26,955
kuulus mälutehnika selle jaoks.

12
00:00:26,955 --> 00:00:35,980
See on: NAFTAPUURSEADMED Kus õli ütleb meile, et oksüdatsioon on

13
00:00:35,980 --> 00:00:38,940
kaotamas -- ma panen selle jutumärkidesse, sest sa pole tingimata

14
00:00:38,940 --> 00:00:41,430
elektrone kaotamas; Ma näitan sulle, mida ma mõtlen -- on

15
00:00:41,430 --> 00:00:43,380
kaotamas elektrone.

16
00:00:43,380 --> 00:00:44,630
Seda oleksid sa pidanud õppima

17
00:00:44,630 --> 00:00:46,650
oma keemia tunnis.

18
00:00:46,650 --> 00:00:54,020
Ja siis õppisid sa ka, et reduktsioon on omandamine.

19
00:00:54,020 --> 00:00:55,920
Ja ma panen selle ka jutumärkidesse.

20
00:00:55,920 --> 00:00:59,870
On elektronide omandamine.

21
00:00:59,870 --> 00:01:02,180
Ja ma panen selle jutumärkidesse, sest sa pole tingimata

22
00:01:02,180 --> 00:01:03,400
elektrone omandamas.

23
00:01:03,400 --> 00:01:04,860
Sa pigem ahnitsed seda.

24
00:01:04,860 --> 00:01:07,180
Ja põhjus, miks seda kutsutakse reduktsiooniks on, sest kui sa

25
00:01:07,180 --> 00:01:11,400
omandad elektrone, su tähenduslik laeng, kui sa päriselt

26
00:01:11,400 --> 00:01:13,940
omandaksid neid, redutseeritakse(vähendatakse).

27
00:01:13,940 --> 00:01:16,390
Ja põhjus, miks seda kutsutakse oksüdeerumiseks on, sest

28
00:01:16,390 --> 00:01:19,000
sa kaldud kaotama elektrone hapnikule.

29
00:01:19,000 --> 00:01:20,920
Kuigi see ei pea olema hapnik.

30
00:01:20,920 --> 00:01:22,820
See võib olla ükskõik, mis molekul, mis ahnitseb

31
00:01:22,820 --> 00:01:23,840
elektrone sinust eemale.

32
00:01:23,840 --> 00:01:28,150
Ja ma arvan, et üks ilus näide oleks aus, et seda

33
00:01:28,150 --> 00:01:29,760
natuke rohkem konkreetsemaks teha.

34
00:01:29,760 --> 00:01:33,770
Ütleme, et ma võtsin natuke molekulaarset vesinikku, see on

35
00:01:33,770 --> 00:01:37,180
gaasilises olekus, ja ma põletaks selle natukese

36
00:01:37,180 --> 00:01:39,030
molekulaarse hapnikuga.

37
00:01:39,030 --> 00:01:40,950
See juhtus Hindenburgis.

38
00:01:40,950 --> 00:01:43,470
Nad täitsid ballooni vesinikuga ja siis sa saad natuke

39
00:01:43,470 --> 00:01:45,630
sädet ja hapnikuga kokkupuudet ja tekib

40
00:01:45,630 --> 00:01:47,050
suur plahvatus.

41
00:01:47,050 --> 00:01:50,040
Aga protsessi käigus, iga molekulaarse hapniku mooli kohta, kui

42
00:01:50,040 --> 00:01:53,060
sul on kaks mooli molekulaarset vesinikku -- Ma lihtsalt

43
00:01:53,060 --> 00:01:55,070
teen kindlaks, et võrrand on tasakaalus -- sa

44
00:01:55,070 --> 00:02:01,070
toodad kaks mooli H2O-d pluss tonni kuumust.

45
00:02:01,070 --> 00:02:02,440
See plahvatab kohe täiega.

46
00:02:06,800 --> 00:02:08,229
Mida ma teha tahan, ma mõtlen, me võiksime rääkida

47
00:02:08,229 --> 00:02:10,190
Hindenburgist, aga tegelikult kogu põhjus, miks ma üldse kirjutasin

48
00:02:10,190 --> 00:02:13,530
see on, ma tahan teile näidata, mis on oksüdeerumine ja

49
00:02:13,530 --> 00:02:15,600
mis on redutseerumine.

50
00:02:15,600 --> 00:02:18,760
Nii et selles situatsioonis vesinik,

51
00:02:18,760 --> 00:02:20,630
molekulaarne vesinik, näeb välja selline.

52
00:02:20,630 --> 00:02:23,660
Sul on vesinike vaheline side.

53
00:02:23,660 --> 00:02:25,540
Kumbki jagab elektroni teisega nii,

54
00:02:25,540 --> 00:02:27,840
et mõlemad saavad teeselda, et nende esimene orbitaal

55
00:02:27,840 --> 00:02:29,260
on täielikult täidetud.

56
00:02:29,260 --> 00:02:31,180
Niiet nad ei kaota elektrone üksteisele.

57
00:02:31,180 --> 00:02:33,490
Nad ei ahnitse eletrone üksteiselt.

58
00:02:33,490 --> 00:02:35,500
Nii et me ütleme, et neil on neutraalne oksüdatiivne olek.

59
00:02:35,500 --> 00:02:37,410
Nad pole ei omandanud ega kaotanud elektrone.

60
00:02:37,410 --> 00:02:38,530
Nad lihtsalt jagavad neid.

61
00:02:38,530 --> 00:02:40,690
Ja sama asi kehtib molekulaarse hapniku kohta.

62
00:02:40,690 --> 00:02:42,920
Ja siin on sul tegelikult topeltside

63
00:02:42,920 --> 00:02:43,890
kahe hapnikuga.

64
00:02:43,890 --> 00:02:46,310
Aga nad on mõlemad hapnikud, nii et pole põhjust, miks üks

65
00:02:46,310 --> 00:02:49,240
saaks või kaotaks teiselt elektrone.

66
00:02:49,240 --> 00:02:53,590
Aga kui sa lähed võrrandi sellele poolele, juhtub midagi

67
00:02:53,590 --> 00:02:54,440
huvitavat.

68
00:02:54,440 --> 00:02:58,080
Sul on, iga hapnik on ühendatud kahe vesinikuga.

69
00:03:02,060 --> 00:03:05,780
Ja seda saab mõelda nii, et hapnik ahnitseb igat seda

70
00:03:05,780 --> 00:03:07,640
vesiniku elektroni.

71
00:03:07,640 --> 00:03:10,280
Niiet vesinikul on üks elektron tema valentskihil.

72
00:03:10,280 --> 00:03:12,910
Tegu enamike kovalentsete sidemetega on, hei, ma annan teile ühe

73
00:03:12,910 --> 00:03:14,910
elektroni, sa annad mulle ühe elektroni ja meil mõlemal on

74
00:03:14,910 --> 00:03:15,930
täielik paar.

75
00:03:15,930 --> 00:03:20,160
Aga me teame, või loodetavasti me saame üle vaadata, et hapnik on

76
00:03:20,160 --> 00:03:23,510
palju elektronegatiivsem kui vesinik.

77
00:03:23,510 --> 00:03:26,190
See on natuke glükoosi, mis jäi järele

78
00:03:26,190 --> 00:03:29,150
meie rakuhingamise videost.

79
00:03:29,150 --> 00:03:32,060
Sa võid seda praegu ignoreerida, aga ma ühendan selle kõik

80
00:03:32,060 --> 00:03:32,870
järgnevasse videosse.

81
00:03:32,870 --> 00:03:35,990
Aga kui me vaatame perioodilisustabelit, kui sa mäletad

82
00:03:35,990 --> 00:03:39,510
keemia esitusloendist, et elektronegatiivsus tõuseb kui

83
00:03:39,510 --> 00:03:42,470
me lähme ülemisse paremasse nurka perioodilisustabelis.

84
00:03:42,470 --> 00:03:46,210
Need on kõige elektronegatiivsemad elemendid

85
00:03:46,210 --> 00:03:48,680
siin, need on kõige vähem elektronegatiivsed.

86
00:03:48,680 --> 00:03:51,240
Ja kõik, mida elektronegatiivsus tähendab on, et talle meeldib ahnitseda elektrone.

87
00:04:03,730 --> 00:04:07,190
Nii et isegi kui hapnik ja vesinik on kovalentses

88
00:04:07,190 --> 00:04:10,950
sidemes vees -- nad jagavad elektrone -- hapnik on

89
00:04:10,950 --> 00:04:13,580
elektronegatiivsem, palju elektronegatiivsem kui

90
00:04:13,580 --> 00:04:15,740
vesinik, nii et see ahnitseb elektrone.

91
00:04:15,740 --> 00:04:18,019
Ja tegelikult, kui sa võtad mõned elemendid siit poolelt ja

92
00:04:18,019 --> 00:04:21,890
seod need mõnega siit poolt, need tüübid on palju

93
00:04:21,890 --> 00:04:24,080
elektronegatiivsemad kui need vasaku käe elemendid, et

94
00:04:24,080 --> 00:04:27,100
nad tegelikult täielikult varastavad elektroni,mitte lihtsalt ei

95
00:04:27,100 --> 00:04:29,130
ahnitse seda enamuse ajast.

96
00:04:29,130 --> 00:04:30,990
Aga kui sa räägid elektronegatiivsusest, see lihtsalt

97
00:04:30,990 --> 00:04:33,410
tähendab, et talle meeldivad elektronid.

98
00:04:33,410 --> 00:04:36,800
Nii et kui sa seda sidet hapniku ja vesiniku vahel vaatad,

99
00:04:36,800 --> 00:04:39,300
me nägime seda perioodilisustabelist, hapnik on palju

100
00:04:39,300 --> 00:04:42,280
elektronegatiivsem, nii et elektronid veedavad palju rohkem

101
00:04:42,280 --> 00:04:43,880
aega hapnikul.

102
00:04:43,880 --> 00:04:46,190
Me õppisime vesiniku sidumisest.

103
00:04:46,190 --> 00:04:49,780
Me õppisime, et see moodustab osalise negatiivse laengu sellel

104
00:04:49,780 --> 00:04:52,630
vee molekuli poolel ja moodustab osalisi

105
00:04:52,630 --> 00:04:54,810
positiivseid laenguid sellel poolel.

106
00:04:54,810 --> 00:04:56,760
Ja elektronid ilmuvad ikka vesiniku ümber

107
00:04:56,760 --> 00:04:57,930
aeg-ajalt.

108
00:04:57,930 --> 00:05:01,460
Kui sa räägid oksüdeerimisest ja redutseerimisest, ütled sa, vaata

109
00:05:01,460 --> 00:05:03,130
siin pole osalist laengut.

110
00:05:03,130 --> 00:05:07,110
Kui üks tüüp nagu ahnitseks elektroni rohkem,

111
00:05:07,110 --> 00:05:10,890
oksüdatsiooni oleku huvides, oletame me, et ta

112
00:05:10,890 --> 00:05:12,470
võttis elektroni.

113
00:05:12,470 --> 00:05:16,580
Nii et oksüdatsiooni olekus oletame me, et hapnik

114
00:05:16,580 --> 00:05:19,220
vees võtab elektroni ja me anname talle

115
00:05:19,220 --> 00:05:22,740
oksüdatsiooni oleku üks miinus.

116
00:05:22,740 --> 00:05:25,600
Või tava on, sa kirjutad laengu pärast

117
00:05:25,600 --> 00:05:26,960
oksüdatsiooni olekute arvu.

118
00:05:26,960 --> 00:05:29,680
Nii et sa ei aja seda segi tegelike laengutega.

119
00:05:29,680 --> 00:05:32,210
Nii et sellel on üks miinus, sest oksüdatsiooni

120
00:05:32,210 --> 00:05:34,110
seisukohast, see võtab elektroni.

121
00:05:34,110 --> 00:05:35,620
Ta omandab elektroni.

122
00:05:35,620 --> 00:05:36,950
Sellepärast panen ma selle jutumärkidesse.

123
00:05:36,950 --> 00:05:38,360
Sest sa tegelikult ei omanda seda.

124
00:05:38,360 --> 00:05:40,160
Sa lihtsalt omandad selle enamus ajast.

125
00:05:40,160 --> 00:05:42,190
Sa ahnitsed elektrone.

126
00:05:42,190 --> 00:05:45,370
Ja samuti, see vesinik -- ma pean nüüd ettevaatlik olema, see

127
00:05:45,370 --> 00:05:48,440
pole -- ta sai ühe elektroni sellelt vesinikult ja sa said

128
00:05:48,440 --> 00:05:49,950
teise elektroni sellelt vesinikult.

129
00:05:49,950 --> 00:05:52,890
Niiet ühe miinuse asemel tuleks öelda, et see on kaks miinust.

130
00:05:52,890 --> 00:05:55,590
See peaks olema kaks miinust, sest ta ahnitseb ühte

131
00:05:55,590 --> 00:05:58,140
elektroni siit ja ühte elektroni sealt.

132
00:05:58,140 --> 00:06:02,570
Ja üldiselt, kui hapnik on seotud mõne teise mitte-hapniku

133
00:06:02,570 --> 00:06:06,980
aatomiga või mitte-hapniku elemendiga, kaldub tal olema kaks miinust

134
00:06:06,980 --> 00:06:10,050
või miinus kaks oksüdatsiooni aste.

135
00:06:10,050 --> 00:06:11,850
Niiet kui see tüüp on kaks miinust, sest

136
00:06:11,850 --> 00:06:14,250
ta on omandanud kaks eletroni.

137
00:06:14,250 --> 00:06:15,870
Ma kirjutan selle jutumärkidesse.

138
00:06:15,870 --> 00:06:18,710
Omandas kaks elektroni.

139
00:06:18,710 --> 00:06:20,920
Me teame, et ta tegelikult ei omandanud neid, et ta lihtsalt

140
00:06:20,920 --> 00:06:21,840
ahnitseb neid.

141
00:06:21,840 --> 00:06:24,790
Need tüübid kaotasid mõlemad ühe elektroni.

142
00:06:24,790 --> 00:06:28,240
Niiet selle tüübi oksüdatsiooniaste on üks pluss.

143
00:06:28,240 --> 00:06:32,840
Ja selle tüübi oksüdatsiooniaste on üks pluss.

144
00:06:32,840 --> 00:06:35,930
Niiet sa võid öelda, vesiniku põletamisel

145
00:06:35,930 --> 00:06:39,060
hapnikuga, et vesinikud -- enne kui neil oli

146
00:06:39,060 --> 00:06:42,120
null oksüdatsiooniaste, igal vesinikul oli null

147
00:06:42,120 --> 00:06:45,410
oksüdatsiooniaste -- nüüd neil on üks pluss oksüdatsiooniaste,

148
00:06:45,410 --> 00:06:47,660
sest nad kaotasid oma elektronid, kui nad sidusid

149
00:06:47,660 --> 00:06:48,660
end hapnikuga.

150
00:06:48,660 --> 00:06:51,540
Nii et me same öelda, et need vesinikud on oksüdeeritud.

151
00:06:56,790 --> 00:07:05,270
Seega, selle reaktsiooni tõttu, vesinik on oksüdeeritud.

152
00:07:05,270 --> 00:07:06,880
Miks on see oksüdeeritud?

153
00:07:06,880 --> 00:07:08,720
Sest enne oli see võimeline jagama oma

154
00:07:08,720 --> 00:07:10,240
elektrone väga ilusti.

155
00:07:10,240 --> 00:07:13,210
Aga siis see seob end hapnikuga, mis ahnitseb tema elektrone.

156
00:07:13,210 --> 00:07:16,780
Nii et vesinik kaotab oma elektronid hapnikule, nii et

157
00:07:16,780 --> 00:07:18,320
see on oksüdeeritud.

158
00:07:18,320 --> 00:07:25,270
Sarnaselt hapnik, põlemisreaktsiooni tõttu, on

159
00:07:25,270 --> 00:07:31,070
redutseeritud.

160
00:07:31,070 --> 00:07:32,130
Miks on see redutseeritud?

161
00:07:32,130 --> 00:07:33,850
Siin jagas see lihtsalt elektrone.

162
00:07:33,850 --> 00:07:35,330
See ei kaotanud ega omandanud seda.

163
00:07:35,330 --> 00:07:39,590
Ags siin, kui ta on seotud elemendiga, millel on palju madalam

164
00:07:39,590 --> 00:07:42,460
elektronegatiivsus, järsku saab ta elektrone

165
00:07:42,460 --> 00:07:44,450
ahnitseda, see omandab elektrone.

166
00:07:44,450 --> 00:07:47,785
Niiet see eeldatav laeng väheneb kahe võrra.

167
00:07:50,410 --> 00:07:53,050
Ja kui ma tahaksin tegelikult lugeda kõiki

168
00:07:53,050 --> 00:07:55,170
eletrone, sest me räägime elektronide kaotamisest

169
00:07:55,170 --> 00:07:58,710
ja elektronide omandamisest, me saame kirjutada kaks poolikut reaktsiooni.

170
00:07:58,710 --> 00:08:00,280
See kõik peaks olema väike ülevaate osa sinu

171
00:08:00,280 --> 00:08:01,030
keemia tunnist.

172
00:08:01,030 --> 00:08:02,780
Aga see ei tee kunagi halba, et seda uuesti näha.

173
00:08:02,780 --> 00:08:05,000
Ma viskan selle bioloogia esitusloendisse, et teie

174
00:08:05,000 --> 00:08:08,270
bioloogia inimesed saaksite loodetavasti värskendada oma

175
00:08:08,270 --> 00:08:10,010
mälu selle värgiga.

176
00:08:10,010 --> 00:08:11,440
Me saame kirjutada kaks poolikut reaktsiooni.

177
00:08:11,440 --> 00:08:15,840
Me võiksime öelda, et me alustasime kahe mooli

178
00:08:15,840 --> 00:08:17,150
molekulaarse vesinikuga.

179
00:08:17,150 --> 00:08:21,150
Ja neil pole oksüdatsiooniastmeid või nad on neutraalsed.

180
00:08:21,150 --> 00:08:23,010
Niiet ma võiks siia nulli kirjutada, kui ma tahaks.

181
00:08:23,010 --> 00:08:26,020
Ja siis ma lõpetaks -- teisel pool -- ma lõpetaks

182
00:08:26,020 --> 00:08:29,340
kahe mooli H2-ga.

183
00:08:29,340 --> 00:08:33,760
Aga nüüd igal vesinikul on pluss

184
00:08:33,760 --> 00:08:35,010
üks oksüdatsiooniaste.

185
00:08:39,179 --> 00:08:41,580
Või teine viis, kuidas sellest mõelda on, igaüks neist -- siin on

186
00:08:41,580 --> 00:08:42,940
neli vesinikku.

187
00:08:42,940 --> 00:08:45,380
See on molekulaar vesinik, omab kahte vesinikku ja meil on kaks

188
00:08:45,380 --> 00:08:46,050
mooli seda.

189
00:08:46,050 --> 00:08:47,650
Niiet siin on neli vesinikku.

190
00:08:47,650 --> 00:08:50,480
Igaüks neist neljast elektronist kaotas elektroni.

191
00:08:50,480 --> 00:08:51,160
Niiet ma võin selle kirjutada.

192
00:08:51,160 --> 00:08:54,530
Nii, pluss neli elektroni.

193
00:08:54,530 --> 00:08:56,460
See on vesiniku poolreaktsioon.

194
00:08:56,460 --> 00:08:58,640
See kaotas neli elektroni.

195
00:08:58,640 --> 00:09:05,300
Niiet see on teine viis öelda, et vesinik on

196
00:09:05,300 --> 00:09:09,000
oksüdeeritud, sest ta kaotas elektrone.

197
00:09:09,000 --> 00:09:11,200
OOK: oksüdatsioon on kaotamas.

198
00:09:11,200 --> 00:09:15,470
Ja siis teine poolreaktsioon, kui me kirjutaks

199
00:09:15,470 --> 00:09:16,750
hapnik.

200
00:09:16,750 --> 00:09:21,640
Niiet ma alustan ühe mooli molekulaarse hapnikuga ja ma

201
00:09:21,640 --> 00:09:24,570
lisan sellele neli elektroni.

202
00:09:24,570 --> 00:09:25,970
Ma ei saa elektrone mitte kusagilt tekitada.

203
00:09:25,970 --> 00:09:28,040
Ma saan elektronid vesinikult, ma lisan

204
00:09:28,040 --> 00:09:29,240
hapnikule.

205
00:09:29,240 --> 00:09:35,560
Niiet poolreaktsioon sellel poolel, ma lõpetan kahe

206
00:09:35,560 --> 00:09:38,650
mooli -- ma võiksin selle nii kirjutada -- kahe mooli hapnikuga.

207
00:09:38,650 --> 00:09:43,840
Ja igal ühel neist on oksüdatsiooniaste kaks miinust.

208
00:09:43,840 --> 00:09:45,080
Niiet need on poolreaktsioonid.

209
00:09:45,080 --> 00:09:47,630
See näitab, et vesinik, läbi selle

210
00:09:47,630 --> 00:09:50,310
põlemisreaktsiooni, kaotab elektrone.

211
00:09:50,310 --> 00:09:53,830
Ja et hapnik omandas elektronid, mis vesinik

212
00:09:53,830 --> 00:10:02,370
kaotas. Niiet see ütleb meile, et hapnik on redutseeritud.

213
00:10:02,370 --> 00:10:05,120
See on nüüd kõik aus ja hea ja see on kõik väike

214
00:10:05,120 --> 00:10:07,410
ülevaade sellest, mis sa keemia tunnis õppinud oled.

215
00:10:07,410 --> 00:10:09,520
Aga nüüd teen ma asjad veel keerulisemaks.

216
00:10:09,520 --> 00:10:11,770
Sest ma seletan sulle, kuidas bioloog

217
00:10:11,770 --> 00:10:12,730
sellest mõtleb.

218
00:10:12,730 --> 00:10:14,350
Niiet -- ja see pole alati nii.

219
00:10:14,350 --> 00:10:16,440
Bioloogid kasutavad vahest sõnastust, mida sa õppisid

220
00:10:16,440 --> 00:10:17,720
oma keemia tunnis.

221
00:10:17,720 --> 00:10:20,710
Aga bioloog -- või mitmeid kordi bioloogia

222
00:10:20,710 --> 00:10:23,915
õpikutes -- nad ütlevad -- ja see ajas mind segadusse

223
00:10:23,915 --> 00:10:39,220
lõputult, päriselt -- et oksüdatsioon on vesiniku aatomite loovutamine. Ja

224
00:10:39,220 --> 00:10:52,210
reduktsioon on vesiniku aatomite omandamine.

225
00:10:52,210 --> 00:10:54,570
Ja alguses, kui ma sellega kokku puutusin, ma olin nagu, ma

226
00:10:54,570 --> 00:10:57,190
õppisin seda keemia tunnis ja nad räägivad elektronidest.

227
00:10:57,190 --> 00:11:00,280
Vesiniku aatomid, sa tead, et seal on prootonid ja elektronid, kuidas

228
00:11:00,280 --> 00:11:01,130
see seotud on?

229
00:11:01,130 --> 00:11:03,550
Ja põhjus, miks need kaks sõnastust -- see on tegelikult

230
00:11:03,550 --> 00:11:05,460
terve selle video mõte -- põhjus, miks see

231
00:11:05,460 --> 00:11:09,580
sõnastus on kokkusobiv sellega on, sest

232
00:11:09,580 --> 00:11:21,190
bioloogilises maailmas vesinikku kaldutakse

233
00:11:21,190 --> 00:11:22,230
ümber vahetama.

234
00:11:22,230 --> 00:11:27,970
Ja see kaldub end siduma süsiniku, hapniku,

235
00:11:27,970 --> 00:11:30,500
fosfori, lämmastikuga.

236
00:11:30,500 --> 00:11:35,570
Ja kui me vaatame perioodilisustabelit ja me näeme, kus

237
00:11:35,570 --> 00:11:40,840
vesinik on, ja me näeme süsinikku, lämmastikku, hapnikku ja

238
00:11:40,840 --> 00:11:43,700
fosforit ja tegelikult ka seda köike muud, sa näed,

239
00:11:43,700 --> 00:11:46,840
et kõik see, millega vesinik bioloogilises süsteemis

240
00:11:46,840 --> 00:11:50,570
end seob, asjad, millega ta kaldub end siduma on

241
00:11:50,570 --> 00:11:52,920
palju, palju elektronegatiivsemad.

242
00:11:52,920 --> 00:11:56,270
Niiet kui süsinik on seotud vesinikuga, siis süsinik on

243
00:11:56,270 --> 00:11:57,740
ahnitsemas seda elektroni.

244
00:11:57,740 --> 00:12:00,610
Ja siis kui see vesinik viiakse üle hapnikule,

245
00:12:00,610 --> 00:12:04,260
koos elektroniga, süsinik kaotab vesiniku

246
00:12:04,260 --> 00:12:06,220
aatomi, aga tegelikult kaotas ta elektroni, mida

247
00:12:06,220 --> 00:12:07,450
ta enne ahnitses.

248
00:12:07,450 --> 00:12:09,940
Ja nüüd saab hapnik seda elektroni ahnitseda.

249
00:12:09,940 --> 00:12:11,990
Niiet need on tegelikult kokkusobivad sõnastused.

250
00:12:11,990 --> 00:12:13,690
Ja peamine põhjus, miks ma sulle seda näidet näitasin on,

251
00:12:13,690 --> 00:12:17,760
sest bioloogiline sõnastus ei kehti siin.

252
00:12:17,760 --> 00:12:21,900
See tähendab, sa võid öelda, et, hapnik on kindlalt omandamas

253
00:12:21,900 --> 00:12:23,650
vesinikku selles reaktsioonis.

254
00:12:23,650 --> 00:12:27,000
Niiet me võime kindlalt öelda, et hapnikku redutseeritakse ikka,

255
00:12:27,000 --> 00:12:30,110
vastavalt bioloogilisele sõnastusele.

256
00:12:30,110 --> 00:12:32,780
Aga sa ei või tegelikult öelda, et vesinik

257
00:12:32,780 --> 00:12:34,740
loovutab siin vesiniku.

258
00:12:34,740 --> 00:12:37,840
Selle olukorras, vesinik loovutab lihtsalt elektrone.

259
00:12:37,840 --> 00:12:39,290
Ta ei loovuta iseennast.

260
00:12:39,290 --> 00:12:41,120
Ma arvan, et sa võid öelda, et ta loovutab iseennast, sest ta

261
00:12:41,120 --> 00:12:42,090
võetakse üle.

262
00:12:42,090 --> 00:12:43,920
Aga bioloogiline sõnastus tuleb lihtsalt

263
00:12:43,920 --> 00:12:44,830
samast arusaamast.

264
00:12:44,830 --> 00:12:48,450
Et kui vesinik seob end enamus asjadega bioloogilistes

265
00:12:48,450 --> 00:12:51,520
ühendites, kaldub ta elektrone ära andma.

266
00:12:51,520 --> 00:12:53,740
Niiet kui süsinik kaotab vesiniku ja annab selle

267
00:12:53,740 --> 00:12:56,940
hapnikule, süsinik loovutab selle vesiniku elektroni, mida

268
00:12:56,940 --> 00:12:58,170
ta ahnitses.

269
00:12:58,170 --> 00:12:59,850
Ja nüüd ahnitseb seda hapnik.

270
00:12:59,850 --> 00:13:03,500
Niiet süsinik oleks oksüdeeritud ja hapnik oleks

271
00:13:03,500 --> 00:13:04,370
redutseeritud.

272
00:13:04,370 --> 00:13:05,310
Loodan, et see ei aja sind segadusse.

273
00:13:05,310 --> 00:13:07,820
Järgmises videos näitan ma veel paari näidet.

274
00:13:07,820 --> 00:13:10,630
Kogu põhjus, miks ma seda teen, on kohaldada see

275
00:13:10,630 --> 00:13:12,090
rakuhingamisse.

276
00:13:12,090 --> 00:13:14,350
Niiet sa ei läheks segadusse, kui inimesed räägivad ja ütlevad, et

277
00:13:14,350 --> 00:13:20,710
oh, NAD on redutseeritud, kui ta võtab kaasa vesiniku.

278
00:13:20,710 --> 00:13:23,310
Või see on oksüdeeritud, kui ta loovutab vesiniku, ja nii

279
00:13:23,310 --> 00:13:23,980
edasi ja nii edasi.

280
00:13:23,980 --> 00:13:26,030
Ma tahtsin, et sa näeks, et need on samad sõnastused, mida

281
00:13:26,030 --> 00:13:28,540
sa õppisid keemia tunnis.