WEBVTT

00:00:00.000 --> 00:00:00.510


00:00:00.510 --> 00:00:02.900
Mida ma selles videos teha tahan, on üle vaadata, mida me

00:00:02.900 --> 00:00:07.540
õppisime oma keemia tundides oksüdatsioonist ja

00:00:07.540 --> 00:00:10.450
oksüdatsiooni vastandist, reduktsioonist.

00:00:10.450 --> 00:00:13.510
Ja siis vaadata, kuidas keemia tunnis õpitu

00:00:13.510 --> 00:00:17.100
on seotud sellega, kuidas bioloogid või biokeemikud võiksid

00:00:17.100 --> 00:00:17.960
neid sõnu kasutada.

00:00:17.960 --> 00:00:20.270
Ja loodetavasti näeme me, et need on üks ja sama asi.

00:00:20.270 --> 00:00:22.450
Nii et lihtsalt ülevaateks, kui sa oled vaadanud keemia

00:00:22.450 --> 00:00:25.490
esitusloendit. Oksüdatsioon, sa võid vaadata, kas -- ja tegelikult seal on

00:00:25.490 --> 00:00:26.955
kuulus mälutehnika selle jaoks.

00:00:26.955 --> 00:00:35.980
See on: NAFTAPUURSEADMED Kus õli ütleb meile, et oksüdatsioon on

00:00:35.980 --> 00:00:38.940
kaotamas -- ma panen selle jutumärkidesse, sest sa pole tingimata

00:00:38.940 --> 00:00:41.430
elektrone kaotamas; Ma näitan sulle, mida ma mõtlen -- on

00:00:41.430 --> 00:00:43.380
kaotamas elektrone.

00:00:43.380 --> 00:00:44.630
Seda oleksid sa pidanud õppima

00:00:44.630 --> 00:00:46.650
oma keemia tunnis.

00:00:46.650 --> 00:00:54.020
Ja siis õppisid sa ka, et reduktsioon on omandamine.

00:00:54.020 --> 00:00:55.920
Ja ma panen selle ka jutumärkidesse.

00:00:55.920 --> 00:00:59.870
On elektronide omandamine.

00:00:59.870 --> 00:01:02.180
Ja ma panen selle jutumärkidesse, sest sa pole tingimata

00:01:02.180 --> 00:01:03.400
elektrone omandamas.

00:01:03.400 --> 00:01:04.860
Sa pigem ahnitsed seda.

00:01:04.860 --> 00:01:07.180
Ja põhjus, miks seda kutsutakse reduktsiooniks on, sest kui sa

00:01:07.180 --> 00:01:11.400
omandad elektrone, su tähenduslik laeng, kui sa päriselt

00:01:11.400 --> 00:01:13.940
omandaksid neid, redutseeritakse(vähendatakse).

00:01:13.940 --> 00:01:16.390
Ja põhjus, miks seda kutsutakse oksüdeerumiseks on, sest

00:01:16.390 --> 00:01:19.000
sa kaldud kaotama elektrone hapnikule.

00:01:19.000 --> 00:01:20.920
Kuigi see ei pea olema hapnik.

00:01:20.920 --> 00:01:22.820
See võib olla ükskõik, mis molekul, mis ahnitseb

00:01:22.820 --> 00:01:23.840
elektrone sinust eemale.

00:01:23.840 --> 00:01:28.150
Ja ma arvan, et üks ilus näide oleks aus, et seda

00:01:28.150 --> 00:01:29.760
natuke rohkem konkreetsemaks teha.

00:01:29.760 --> 00:01:33.770
Ütleme, et ma võtsin natuke molekulaarset vesinikku, see on

00:01:33.770 --> 00:01:37.180
gaasilises olekus, ja ma põletaks selle natukese

00:01:37.180 --> 00:01:39.030
molekulaarse hapnikuga.

00:01:39.030 --> 00:01:40.950
See juhtus Hindenburgis.

00:01:40.950 --> 00:01:43.470
Nad täitsid ballooni vesinikuga ja siis sa saad natuke

00:01:43.470 --> 00:01:45.630
sädet ja hapnikuga kokkupuudet ja tekib

00:01:45.630 --> 00:01:47.050
suur plahvatus.

00:01:47.050 --> 00:01:50.040
Aga protsessi käigus, iga molekulaarse hapniku mooli kohta, kui

00:01:50.040 --> 00:01:53.060
sul on kaks mooli molekulaarset vesinikku -- Ma lihtsalt

00:01:53.060 --> 00:01:55.070
teen kindlaks, et võrrand on tasakaalus -- sa

00:01:55.070 --> 00:02:01.070
toodad kaks mooli H2O-d pluss tonni kuumust.

00:02:01.070 --> 00:02:02.440
See plahvatab kohe täiega.

00:02:06.800 --> 00:02:08.229
Mida ma teha tahan, ma mõtlen, me võiksime rääkida

00:02:08.229 --> 00:02:10.190
Hindenburgist, aga tegelikult kogu põhjus, miks ma üldse kirjutasin

00:02:10.190 --> 00:02:13.530
see on, ma tahan teile näidata, mis on oksüdeerumine ja

00:02:13.530 --> 00:02:15.600
mis on redutseerumine.

00:02:15.600 --> 00:02:18.760
Nii et selles situatsioonis vesinik,

00:02:18.760 --> 00:02:20.630
molekulaarne vesinik, näeb välja selline.

00:02:20.630 --> 00:02:23.660
Sul on vesinike vaheline side.

00:02:23.660 --> 00:02:25.540
Kumbki jagab elektroni teisega nii,

00:02:25.540 --> 00:02:27.840
et mõlemad saavad teeselda, et nende esimene orbitaal

00:02:27.840 --> 00:02:29.260
on täielikult täidetud.

00:02:29.260 --> 00:02:31.180
Niiet nad ei kaota elektrone üksteisele.

00:02:31.180 --> 00:02:33.490
Nad ei ahnitse eletrone üksteiselt.

00:02:33.490 --> 00:02:35.500
Nii et me ütleme, et neil on neutraalne oksüdatiivne olek.

00:02:35.500 --> 00:02:37.410
Nad pole ei omandanud ega kaotanud elektrone.

00:02:37.410 --> 00:02:38.530
Nad lihtsalt jagavad neid.

00:02:38.530 --> 00:02:40.690
Ja sama asi kehtib molekulaarse hapniku kohta.

00:02:40.690 --> 00:02:42.920
Ja siin on sul tegelikult topeltside

00:02:42.920 --> 00:02:43.890
kahe hapnikuga.

00:02:43.890 --> 00:02:46.310
Aga nad on mõlemad hapnikud, nii et pole põhjust, miks üks

00:02:46.310 --> 00:02:49.240
saaks või kaotaks teiselt elektrone.

00:02:49.240 --> 00:02:53.590
Aga kui sa lähed võrrandi sellele poolele, juhtub midagi

00:02:53.590 --> 00:02:54.440
huvitavat.

00:02:54.440 --> 00:02:58.080
Sul on, iga hapnik on ühendatud kahe vesinikuga.

00:03:02.060 --> 00:03:05.780
Ja seda saab mõelda nii, et hapnik ahnitseb igat seda

00:03:05.780 --> 00:03:07.640
vesiniku elektroni.

00:03:07.640 --> 00:03:10.280
Niiet vesinikul on üks elektron tema valentskihil.

00:03:10.280 --> 00:03:12.910
Tegu enamike kovalentsete sidemetega on, hei, ma annan teile ühe

00:03:12.910 --> 00:03:14.910
elektroni, sa annad mulle ühe elektroni ja meil mõlemal on

00:03:14.910 --> 00:03:15.930
täielik paar.

00:03:15.930 --> 00:03:20.160
Aga me teame, või loodetavasti me saame üle vaadata, et hapnik on

00:03:20.160 --> 00:03:23.510
palju elektronegatiivsem kui vesinik.

00:03:23.510 --> 00:03:26.190
See on natuke glükoosi, mis jäi järele

00:03:26.190 --> 00:03:29.150
meie rakuhingamise videost.

00:03:29.150 --> 00:03:32.060
Sa võid seda praegu ignoreerida, aga ma ühendan selle kõik

00:03:32.060 --> 00:03:32.870
järgnevasse videosse.

00:03:32.870 --> 00:03:35.990
Aga kui me vaatame perioodilisustabelit, kui sa mäletad

00:03:35.990 --> 00:03:39.510
keemia esitusloendist, et elektronegatiivsus tõuseb kui

00:03:39.510 --> 00:03:42.470
me lähme ülemisse paremasse nurka perioodilisustabelis.

00:03:42.470 --> 00:03:46.210
Need on kõige elektronegatiivsemad elemendid

00:03:46.210 --> 00:03:48.680
siin, need on kõige vähem elektronegatiivsed.

00:03:48.680 --> 00:03:51.240
Ja kõik, mida elektronegatiivsus tähendab on, et talle meeldib ahnitseda elektrone.

00:04:03.730 --> 00:04:07.190
Nii et isegi kui hapnik ja vesinik on kovalentses

00:04:07.190 --> 00:04:10.950
sidemes vees -- nad jagavad elektrone -- hapnik on

00:04:10.950 --> 00:04:13.580
elektronegatiivsem, palju elektronegatiivsem kui

00:04:13.580 --> 00:04:15.740
vesinik, nii et see ahnitseb elektrone.

00:04:15.740 --> 00:04:18.019
Ja tegelikult, kui sa võtad mõned elemendid siit poolelt ja

00:04:18.019 --> 00:04:21.890
seod need mõnega siit poolt, need tüübid on palju

00:04:21.890 --> 00:04:24.080
elektronegatiivsemad kui need vasaku käe elemendid, et

00:04:24.080 --> 00:04:27.100
nad tegelikult täielikult varastavad elektroni,mitte lihtsalt ei

00:04:27.100 --> 00:04:29.130
ahnitse seda enamuse ajast.

00:04:29.130 --> 00:04:30.990
Aga kui sa räägid elektronegatiivsusest, see lihtsalt

00:04:30.990 --> 00:04:33.410
tähendab, et talle meeldivad elektronid.

00:04:33.410 --> 00:04:36.800
Nii et kui sa seda sidet hapniku ja vesiniku vahel vaatad,

00:04:36.800 --> 00:04:39.300
me nägime seda perioodilisustabelist, hapnik on palju

00:04:39.300 --> 00:04:42.280
elektronegatiivsem, nii et elektronid veedavad palju rohkem

00:04:42.280 --> 00:04:43.880
aega hapnikul.

00:04:43.880 --> 00:04:46.190
Me õppisime vesiniku sidumisest.

00:04:46.190 --> 00:04:49.780
Me õppisime, et see moodustab osalise negatiivse laengu sellel

00:04:49.780 --> 00:04:52.630
vee molekuli poolel ja moodustab osalisi

00:04:52.630 --> 00:04:54.810
positiivseid laenguid sellel poolel.

00:04:54.810 --> 00:04:56.760
Ja elektronid ilmuvad ikka vesiniku ümber

00:04:56.760 --> 00:04:57.930
aeg-ajalt.

00:04:57.930 --> 00:05:01.460
Kui sa räägid oksüdeerimisest ja redutseerimisest, ütled sa, vaata

00:05:01.460 --> 00:05:03.130
siin pole osalist laengut.

00:05:03.130 --> 00:05:07.110
Kui üks tüüp nagu ahnitseks elektroni rohkem,

00:05:07.110 --> 00:05:10.890
oksüdatsiooni oleku huvides, oletame me, et ta

00:05:10.890 --> 00:05:12.470
võttis elektroni.

00:05:12.470 --> 00:05:16.580
Nii et oksüdatsiooni olekus oletame me, et hapnik

00:05:16.580 --> 00:05:19.220
vees võtab elektroni ja me anname talle

00:05:19.220 --> 00:05:22.740
oksüdatsiooni oleku üks miinus.

00:05:22.740 --> 00:05:25.600
Või tava on, sa kirjutad laengu pärast

00:05:25.600 --> 00:05:26.960
oksüdatsiooni olekute arvu.

00:05:26.960 --> 00:05:29.680
Nii et sa ei aja seda segi tegelike laengutega.

00:05:29.680 --> 00:05:32.210
Nii et sellel on üks miinus, sest oksüdatsiooni

00:05:32.210 --> 00:05:34.110
seisukohast, see võtab elektroni.

00:05:34.110 --> 00:05:35.620
Ta omandab elektroni.

00:05:35.620 --> 00:05:36.950
Sellepärast panen ma selle jutumärkidesse.

00:05:36.950 --> 00:05:38.360
Sest sa tegelikult ei omanda seda.

00:05:38.360 --> 00:05:40.160
Sa lihtsalt omandad selle enamus ajast.

00:05:40.160 --> 00:05:42.190
Sa ahnitsed elektrone.

00:05:42.190 --> 00:05:45.370
Ja samuti, see vesinik -- ma pean nüüd ettevaatlik olema, see

00:05:45.370 --> 00:05:48.440
pole -- ta sai ühe elektroni sellelt vesinikult ja sa said

00:05:48.440 --> 00:05:49.950
teise elektroni sellelt vesinikult.

00:05:49.950 --> 00:05:52.890
Niiet ühe miinuse asemel tuleks öelda, et see on kaks miinust.

00:05:52.890 --> 00:05:55.590
See peaks olema kaks miinust, sest ta ahnitseb ühte

00:05:55.590 --> 00:05:58.140
elektroni siit ja ühte elektroni sealt.

00:05:58.140 --> 00:06:02.570
Ja üldiselt, kui hapnik on seotud mõne teise mitte-hapniku

00:06:02.570 --> 00:06:06.980
aatomiga või mitte-hapniku elemendiga, kaldub tal olema kaks miinust

00:06:06.980 --> 00:06:10.050
või miinus kaks oksüdatsiooni aste.

00:06:10.050 --> 00:06:11.850
Niiet kui see tüüp on kaks miinust, sest

00:06:11.850 --> 00:06:14.250
ta on omandanud kaks eletroni.

00:06:14.250 --> 00:06:15.870
Ma kirjutan selle jutumärkidesse.

00:06:15.870 --> 00:06:18.710
Omandas kaks elektroni.

00:06:18.710 --> 00:06:20.920
Me teame, et ta tegelikult ei omandanud neid, et ta lihtsalt

00:06:20.920 --> 00:06:21.840
ahnitseb neid.

00:06:21.840 --> 00:06:24.790
Need tüübid kaotasid mõlemad ühe elektroni.

00:06:24.790 --> 00:06:28.240
Niiet selle tüübi oksüdatsiooniaste on üks pluss.

00:06:28.240 --> 00:06:32.840
Ja selle tüübi oksüdatsiooniaste on üks pluss.

00:06:32.840 --> 00:06:35.930
Niiet sa võid öelda, vesiniku põletamisel

00:06:35.930 --> 00:06:39.060
hapnikuga, et vesinikud -- enne kui neil oli

00:06:39.060 --> 00:06:42.120
null oksüdatsiooniaste, igal vesinikul oli null

00:06:42.120 --> 00:06:45.410
oksüdatsiooniaste -- nüüd neil on üks pluss oksüdatsiooniaste,

00:06:45.410 --> 00:06:47.660
sest nad kaotasid oma elektronid, kui nad sidusid

00:06:47.660 --> 00:06:48.660
end hapnikuga.

00:06:48.660 --> 00:06:51.540
Nii et me same öelda, et need vesinikud on oksüdeeritud.

00:06:56.790 --> 00:07:05.270
Seega, selle reaktsiooni tõttu, vesinik on oksüdeeritud.

00:07:05.270 --> 00:07:06.880
Miks on see oksüdeeritud?

00:07:06.880 --> 00:07:08.720
Sest enne oli see võimeline jagama oma

00:07:08.720 --> 00:07:10.240
elektrone väga ilusti.

00:07:10.240 --> 00:07:13.210
Aga siis see seob end hapnikuga, mis ahnitseb tema elektrone.

00:07:13.210 --> 00:07:16.780
Nii et vesinik kaotab oma elektronid hapnikule, nii et

00:07:16.780 --> 00:07:18.320
see on oksüdeeritud.

00:07:18.320 --> 00:07:25.270
Sarnaselt hapnik, põlemisreaktsiooni tõttu, on

00:07:25.270 --> 00:07:31.070
redutseeritud.

00:07:31.070 --> 00:07:32.130
Miks on see redutseeritud?

00:07:32.130 --> 00:07:33.850
Siin jagas see lihtsalt elektrone.

00:07:33.850 --> 00:07:35.330
See ei kaotanud ega omandanud seda.

00:07:35.330 --> 00:07:39.590
Ags siin, kui ta on seotud elemendiga, millel on palju madalam

00:07:39.590 --> 00:07:42.460
elektronegatiivsus, järsku saab ta elektrone

00:07:42.460 --> 00:07:44.450
ahnitseda, see omandab elektrone.

00:07:44.450 --> 00:07:47.785
Niiet see eeldatav laeng väheneb kahe võrra.

00:07:50.410 --> 00:07:53.050
Ja kui ma tahaksin tegelikult lugeda kõiki

00:07:53.050 --> 00:07:55.170
eletrone, sest me räägime elektronide kaotamisest

00:07:55.170 --> 00:07:58.710
ja elektronide omandamisest, me saame kirjutada kaks poolikut reaktsiooni.

00:07:58.710 --> 00:08:00.280
See kõik peaks olema väike ülevaate osa sinu

00:08:00.280 --> 00:08:01.030
keemia tunnist.

00:08:01.030 --> 00:08:02.780
Aga see ei tee kunagi halba, et seda uuesti näha.

00:08:02.780 --> 00:08:05.000
Ma viskan selle bioloogia esitusloendisse, et teie

00:08:05.000 --> 00:08:08.270
bioloogia inimesed saaksite loodetavasti värskendada oma

00:08:08.270 --> 00:08:10.010
mälu selle värgiga.

00:08:10.010 --> 00:08:11.440
Me saame kirjutada kaks poolikut reaktsiooni.

00:08:11.440 --> 00:08:15.840
Me võiksime öelda, et me alustasime kahe mooli

00:08:15.840 --> 00:08:17.150
molekulaarse vesinikuga.

00:08:17.150 --> 00:08:21.150
Ja neil pole oksüdatsiooniastmeid või nad on neutraalsed.

00:08:21.150 --> 00:08:23.010
Niiet ma võiks siia nulli kirjutada, kui ma tahaks.

00:08:23.010 --> 00:08:26.020
Ja siis ma lõpetaks -- teisel pool -- ma lõpetaks

00:08:26.020 --> 00:08:29.340
kahe mooli H2-ga.

00:08:29.340 --> 00:08:33.760
Aga nüüd igal vesinikul on pluss

00:08:33.760 --> 00:08:35.010
üks oksüdatsiooniaste.

00:08:39.179 --> 00:08:41.580
Või teine viis, kuidas sellest mõelda on, igaüks neist -- siin on

00:08:41.580 --> 00:08:42.940
neli vesinikku.

00:08:42.940 --> 00:08:45.380
See on molekulaar vesinik, omab kahte vesinikku ja meil on kaks

00:08:45.380 --> 00:08:46.050
mooli seda.

00:08:46.050 --> 00:08:47.650
Niiet siin on neli vesinikku.

00:08:47.650 --> 00:08:50.480
Igaüks neist neljast elektronist kaotas elektroni.

00:08:50.480 --> 00:08:51.160
Niiet ma võin selle kirjutada.

00:08:51.160 --> 00:08:54.530
Nii, pluss neli elektroni.

00:08:54.530 --> 00:08:56.460
See on vesiniku poolreaktsioon.

00:08:56.460 --> 00:08:58.640
See kaotas neli elektroni.

00:08:58.640 --> 00:09:05.300
Niiet see on teine viis öelda, et vesinik on

00:09:05.300 --> 00:09:09.000
oksüdeeritud, sest ta kaotas elektrone.

00:09:09.000 --> 00:09:11.200
OOK: oksüdatsioon on kaotamas.

00:09:11.200 --> 00:09:15.470
Ja siis teine poolreaktsioon, kui me kirjutaks

00:09:15.470 --> 00:09:16.750
hapnik.

00:09:16.750 --> 00:09:21.640
Niiet ma alustan ühe mooli molekulaarse hapnikuga ja ma

00:09:21.640 --> 00:09:24.570
lisan sellele neli elektroni.

00:09:24.570 --> 00:09:25.970
Ma ei saa elektrone mitte kusagilt tekitada.

00:09:25.970 --> 00:09:28.040
Ma saan elektronid vesinikult, ma lisan

00:09:28.040 --> 00:09:29.240
hapnikule.

00:09:29.240 --> 00:09:35.560
Niiet poolreaktsioon sellel poolel, ma lõpetan kahe

00:09:35.560 --> 00:09:38.650
mooli -- ma võiksin selle nii kirjutada -- kahe mooli hapnikuga.

00:09:38.650 --> 00:09:43.840
Ja igal ühel neist on oksüdatsiooniaste kaks miinust.

00:09:43.840 --> 00:09:45.080
Niiet need on poolreaktsioonid.

00:09:45.080 --> 00:09:47.630
See näitab, et vesinik, läbi selle

00:09:47.630 --> 00:09:50.310
põlemisreaktsiooni, kaotab elektrone.

00:09:50.310 --> 00:09:53.830
Ja et hapnik omandas elektronid, mis vesinik

00:09:53.830 --> 00:10:02.370
kaotas. Niiet see ütleb meile, et hapnik on redutseeritud.

00:10:02.370 --> 00:10:05.120
See on nüüd kõik aus ja hea ja see on kõik väike

00:10:05.120 --> 00:10:07.410
ülevaade sellest, mis sa keemia tunnis õppinud oled.

00:10:07.410 --> 00:10:09.520
Aga nüüd teen ma asjad veel keerulisemaks.

00:10:09.520 --> 00:10:11.770
Sest ma seletan sulle, kuidas bioloog

00:10:11.770 --> 00:10:12.730
sellest mõtleb.

00:10:12.730 --> 00:10:14.350
Niiet -- ja see pole alati nii.

00:10:14.350 --> 00:10:16.440
Bioloogid kasutavad vahest sõnastust, mida sa õppisid

00:10:16.440 --> 00:10:17.720
oma keemia tunnis.

00:10:17.720 --> 00:10:20.710
Aga bioloog -- või mitmeid kordi bioloogia

00:10:20.710 --> 00:10:23.915
õpikutes -- nad ütlevad -- ja see ajas mind segadusse

00:10:23.915 --> 00:10:39.220
lõputult, päriselt -- et oksüdatsioon on vesiniku aatomite loovutamine. Ja

00:10:39.220 --> 00:10:52.210
reduktsioon on vesiniku aatomite omandamine.

00:10:52.210 --> 00:10:54.570
Ja alguses, kui ma sellega kokku puutusin, ma olin nagu, ma

00:10:54.570 --> 00:10:57.190
õppisin seda keemia tunnis ja nad räägivad elektronidest.

00:10:57.190 --> 00:11:00.280
Vesiniku aatomid, sa tead, et seal on prootonid ja elektronid, kuidas

00:11:00.280 --> 00:11:01.130
see seotud on?

00:11:01.130 --> 00:11:03.550
Ja põhjus, miks need kaks sõnastust -- see on tegelikult

00:11:03.550 --> 00:11:05.460
terve selle video mõte -- põhjus, miks see

00:11:05.460 --> 00:11:09.580
sõnastus on kokkusobiv sellega on, sest

00:11:09.580 --> 00:11:21.190
bioloogilises maailmas vesinikku kaldutakse

00:11:21.190 --> 00:11:22.230
ümber vahetama.

00:11:22.230 --> 00:11:27.970
Ja see kaldub end siduma süsiniku, hapniku,

00:11:27.970 --> 00:11:30.500
fosfori, lämmastikuga.

00:11:30.500 --> 00:11:35.570
Ja kui me vaatame perioodilisustabelit ja me näeme, kus

00:11:35.570 --> 00:11:40.840
vesinik on, ja me näeme süsinikku, lämmastikku, hapnikku ja

00:11:40.840 --> 00:11:43.700
fosforit ja tegelikult ka seda köike muud, sa näed,

00:11:43.700 --> 00:11:46.840
et kõik see, millega vesinik bioloogilises süsteemis

00:11:46.840 --> 00:11:50.570
end seob, asjad, millega ta kaldub end siduma on

00:11:50.570 --> 00:11:52.920
palju, palju elektronegatiivsemad.

00:11:52.920 --> 00:11:56.270
Niiet kui süsinik on seotud vesinikuga, siis süsinik on

00:11:56.270 --> 00:11:57.740
ahnitsemas seda elektroni.

00:11:57.740 --> 00:12:00.610
Ja siis kui see vesinik viiakse üle hapnikule,

00:12:00.610 --> 00:12:04.260
koos elektroniga, süsinik kaotab vesiniku

00:12:04.260 --> 00:12:06.220
aatomi, aga tegelikult kaotas ta elektroni, mida

00:12:06.220 --> 00:12:07.450
ta enne ahnitses.

00:12:07.450 --> 00:12:09.940
Ja nüüd saab hapnik seda elektroni ahnitseda.

00:12:09.940 --> 00:12:11.990
Niiet need on tegelikult kokkusobivad sõnastused.

00:12:11.990 --> 00:12:13.690
Ja peamine põhjus, miks ma sulle seda näidet näitasin on,

00:12:13.690 --> 00:12:17.760
sest bioloogiline sõnastus ei kehti siin.

00:12:17.760 --> 00:12:21.900
See tähendab, sa võid öelda, et, hapnik on kindlalt omandamas

00:12:21.900 --> 00:12:23.650
vesinikku selles reaktsioonis.

00:12:23.650 --> 00:12:27.000
Niiet me võime kindlalt öelda, et hapnikku redutseeritakse ikka,

00:12:27.000 --> 00:12:30.110
vastavalt bioloogilisele sõnastusele.

00:12:30.110 --> 00:12:32.780
Aga sa ei või tegelikult öelda, et vesinik

00:12:32.780 --> 00:12:34.740
loovutab siin vesiniku.

00:12:34.740 --> 00:12:37.840
Selle olukorras, vesinik loovutab lihtsalt elektrone.

00:12:37.840 --> 00:12:39.290
Ta ei loovuta iseennast.

00:12:39.290 --> 00:12:41.120
Ma arvan, et sa võid öelda, et ta loovutab iseennast, sest ta

00:12:41.120 --> 00:12:42.090
võetakse üle.

00:12:42.090 --> 00:12:43.920
Aga bioloogiline sõnastus tuleb lihtsalt

00:12:43.920 --> 00:12:44.830
samast arusaamast.

00:12:44.830 --> 00:12:48.450
Et kui vesinik seob end enamus asjadega bioloogilistes

00:12:48.450 --> 00:12:51.520
ühendites, kaldub ta elektrone ära andma.

00:12:51.520 --> 00:12:53.740
Niiet kui süsinik kaotab vesiniku ja annab selle

00:12:53.740 --> 00:12:56.940
hapnikule, süsinik loovutab selle vesiniku elektroni, mida

00:12:56.940 --> 00:12:58.170
ta ahnitses.

00:12:58.170 --> 00:12:59.850
Ja nüüd ahnitseb seda hapnik.

00:12:59.850 --> 00:13:03.500
Niiet süsinik oleks oksüdeeritud ja hapnik oleks

00:13:03.500 --> 00:13:04.370
redutseeritud.

00:13:04.370 --> 00:13:05.310
Loodan, et see ei aja sind segadusse.

00:13:05.310 --> 00:13:07.820
Järgmises videos näitan ma veel paari näidet.

00:13:07.820 --> 00:13:10.630
Kogu põhjus, miks ma seda teen, on kohaldada see

00:13:10.630 --> 00:13:12.090
rakuhingamisse.

00:13:12.090 --> 00:13:14.350
Niiet sa ei läheks segadusse, kui inimesed räägivad ja ütlevad, et

00:13:14.350 --> 00:13:20.710
oh, NAD on redutseeritud, kui ta võtab kaasa vesiniku.

00:13:20.710 --> 00:13:23.310
Või see on oksüdeeritud, kui ta loovutab vesiniku, ja nii

00:13:23.310 --> 00:13:23.980
edasi ja nii edasi.

00:13:23.980 --> 00:13:26.030
Ma tahtsin, et sa näeks, et need on samad sõnastused, mida

00:13:26.030 --> 00:13:28.540
sa õppisid keemia tunnis.