< Return to Video

Koonuselõigete äratundmine

  • 0:01 - 0:04
    Tavaline küsimus algebratunnis on
  • 0:04 - 0:06
    võrrandi järgi koonuselõige äratundmine
  • 0:06 - 0:09
    ja võimalusel joonistamine.
  • 0:09 - 0:11
    Ja antavad võrrandid pole normaalkujul,
  • 0:11 - 0:14
    sest siis oleks lihtsalt võrdlemine nendega,
  • 0:14 - 0:15
    millest ma eelmistes videodes rääkinud olen,
  • 0:15 - 0:16
    ja see oleks liiga lihtne.
  • 0:16 - 0:18
    Nii et teeme küsimuse ja proovime,
  • 0:18 - 0:19
    kas saame selelst aru.
  • 0:19 - 0:29
    Olgu 9x ruudus pluss 4y ruudus
  • 0:29 - 0:41
    pluss 54x miinus 8y pluss 49 võrdub 0
  • 0:41 - 0:44
    Veelkord, kes teab, mis see on,
  • 0:44 - 0:45
    kui see pole normaalkujul.
  • 0:45 - 0:48
    Üks kiire vihje: vaadata,
  • 0:48 - 0:52
    kas leidub x ruutu või y ruutu.
  • 0:52 - 0:55
    Kui leidub ainult x ruut (ja mitte y ruut) ning leidub y
  • 0:55 - 0:57
    siis on arvatavasti tegu parabooliga,
  • 0:57 - 0:59
    sellest hiljem lähemalt.
  • 0:59 - 1:01
    Või kui on teistpidi, kui on olemas y ruudus ja x, siis
  • 1:01 - 1:03
    on arvatavasti tegu parabooliga.
  • 1:03 - 1:07
    Aga kui oleks tegemist ringi, ellipsi
  • 1:07 - 1:09
    või hüperbooliga, siis oleks meil x ruudus olemas
  • 1:09 - 1:11
    ja samuti y ruudus olemas.
  • 1:11 - 1:14
    Kui neil on mõlemal ees sama kordaja,
  • 1:14 - 1:16
    vihjab see sellele, et
  • 1:16 - 1:17
    tegemist on ringiga.
  • 1:17 - 1:20
    Kui neil on erinevad kordajad, kuid
  • 1:20 - 1:22
    need on mõlemad positiivsed, vihjab see,
  • 1:22 - 1:26
    et tegemist on arvatavasti ellipsiga.
  • 1:26 - 1:28
    Kui ühel on negatiivne kordaja ja teisel
  • 1:28 - 1:30
    positiivne kordaja, on arvatavasti
  • 1:30 - 1:33
    tegemist parabooliga.
  • 1:33 - 1:35
    Öeldu abil saab sellel tasemel
  • 1:35 - 1:37
    asju väga kähku ära tunda, aga see ei aita joonistada
  • 1:37 - 1:38
    ega võrrandit normaalkujule viia.
  • 1:38 - 1:40
    Nii et viime need normaalkujule.
  • 1:40 - 1:43
    Ja nende võrrandite normaalkujule viimiseks
  • 1:43 - 1:44
    tuleb ruut lõpetada.
  • 1:44 - 1:46
    Ja ma soovitan uuesti vaadata ruudu lõpetamise videot,
  • 1:46 - 1:48
    sest selle abil viime me need võrrandid
  • 1:48 - 1:50
    normaalkujule.
  • 1:50 - 1:51
    Nii et esmalt tahan ma lõpetada ruudud, ja
  • 1:51 - 1:54
    selleks peab grupeerima x muutujad ja
  • 1:54 - 1:56
    y liikmed.
  • 1:56 - 1:57
    Vaatame.
  • 1:57 - 2:03
    x liikmed on 9x ruudus pluss 54x.
  • 2:09 - 2:13
    Teen y liikmed lillaga.
  • 2:13 - 2:22
    On veel pluss 4y ruudus miinus 6y
  • 2:22 - 2:24
    ja veel -- teist värvi-- pluss
  • 2:24 - 2:30
    49 on võrdne nulliga.
  • 2:30 - 2:33
    Nii et lihtne on ruutu lõpetades,
  • 2:33 - 2:36
    mis mulle meeldib teha, on selge, et
  • 2:36 - 2:38
    nendest kahest saab 9 ette tuua,
  • 2:38 - 2:39
    ja nendest kahest 4 ette tuua.
  • 2:39 - 2:41
    Teeme seda, sest see aitab
  • 2:41 - 2:42
    ruutu lõpetada.
  • 2:42 - 2:49
    Nii et see on sama mis 9x ruudus pluss
  • 2:49 - 2:52
    9 korda 6 on 54, 6x.
  • 2:52 - 2:53
    Ma lisan siia veel midagi, aga praegu
  • 2:53 - 2:56
    jätan selle tühjaks.
  • 2:56 - 3:04
    Pluss 4 korda y ruudus miinus 2 y. Arvatavasti lisan ka
  • 3:04 - 3:09
    siia midagi, nii et jätan selle tühjaks.
  • 3:09 - 3:14
    Pluss 49 on võrdne nulliga.
  • 3:14 - 3:15
    Nii et mille me lisame?
  • 3:15 - 3:16
    Me tahame ruutu lõpetada.
  • 3:16 - 3:21
    Me tahame lisada mingi arvu nii, et sellest
  • 3:21 - 3:24
    kolme liikmega võrrandist saaks ruudu.
  • 3:24 - 3:26
    Samamoodi lisame siia mingi arvu, et
  • 3:26 - 3:29
    neist kolmest liikmest saaks moodustada ruudu.
  • 3:29 - 3:31
    Ja muidugi, mida me ka ei lisaks,
  • 3:31 - 3:33
    peame selle 9-ga korrutama, sest
  • 3:33 - 3:34
    me liidame seda üheksa korda.
  • 3:34 - 3:36
    Ja liidame sellele poolele.
  • 3:36 - 3:37
    Selle, mis me siia lisame, korrutame neljaga ja
  • 3:37 - 3:39
    liidame teisele poolele.
  • 3:39 - 3:42
    Kui panna 1 siia, oleks see nagu 4 seal,
  • 3:42 - 3:46
    sest 1 korda 4 on 4 ja kui seal oleks 1 saaks 1 korda 9.
  • 3:46 - 3:47
    Nii et 9 sinna.
  • 3:47 - 3:48
    Teeme seda.
  • 3:48 - 3:50
    Kui me ruutu lõpetame, võtame lihtsalt poole
  • 3:50 - 3:51
    sellest kordajast.
  • 3:51 - 3:54
    See kordaja on 6, pool sellest on 3,
  • 3:54 - 3:55
    see ruudus on 9.
  • 3:58 - 4:01
    Pea meeles: tegu on võrrandiga, kõik, mis ühel poolel teed,
  • 4:01 - 4:01
    pead ka teisel tegema.
  • 4:01 - 4:06
    Kui me siia 9 lisasime, liitsime tegelikult 9 korda 9
  • 4:06 - 4:10
    võrrandi vasaku poolele, seega peame liitma
  • 4:10 - 4:13
    paremale poolele 81, et võrdus kehtiks.
  • 4:13 - 4:16
    Siin üleval saad seda näha.
  • 4:16 - 4:17
    See on sama asi, kui
  • 4:17 - 4:20
    meil oleks seal 81.
  • 4:20 - 4:24
    Muidugi oleks 81 ka seal.
  • 4:24 - 4:25
    Nüüd y liikmed.
  • 4:25 - 4:28
    Pool kordajast on -2,
  • 4:28 - 4:30
    pool sellest -1.
  • 4:30 - 4:33
    Ruutu võttes saame 1.
  • 4:33 - 4:35
    1 korda 4, nii et tegelikult liidame 4
  • 4:35 - 4:38
    võrrandi vasakule poolele.
  • 4:38 - 4:41
    Et oleks arusaadav:
  • 4:41 - 4:44
    See on sama, mis siia 4 liitmine,
  • 4:44 - 4:46
    ma lihtsalt tõin 4 ette.
  • 4:48 - 4:50
    Mis sellest saab?
  • 4:50 - 4:55
    See võrrand on 9 korda mis?
  • 4:55 - 4:58
    See on ruut -- selle võiks tegurdada, aga me tegime seda meelega--
  • 4:58 - 5:06
    x pluss 3 ruudus ja siis on meil pluss 4 korda--
  • 5:06 - 5:09
    Mis seal on?
  • 5:09 - 5:13
    See on y miinus 1 ruudus.
  • 5:13 - 5:16
    Kui see samm tundus keeruline,
  • 5:16 - 5:18
    võib-olla peaksid üle vaatama polünoomide tegurdamise
  • 5:18 - 5:19
    või ruudu lõpetamise.
  • 5:19 - 5:26
    Ja siis on meil pluss 49 on võrdne 0 pluss 81
  • 5:26 - 5:30
    pluss 84 on võrdne 85.
  • 5:30 - 5:38
    Olgu, nüüd on meil 9 korda pluss 3 ruudus pluss 4
  • 5:38 - 5:41
    korda y miinus 1 ruudus.
  • 5:41 - 5:44
    Lahutame mõlemalt poolelt 49.
  • 5:44 - 5:51
    See on võrdne-- 85 miinus 50 on 35, seega
  • 5:51 - 5:53
    85 miinus 49 on 36.
  • 5:57 - 6:00
    Ja nüüd oleme normaalkuju lähedal,
  • 6:00 - 6:02
    aga tuleta meelde kõik normaalkujud peale ringi--
  • 6:02 - 6:04
    meil oli y-- ja me teame, et see pole ring,
  • 6:04 - 6:06
    sest kordajad nende liikmete ees
  • 6:06 - 6:09
    on erinevad.
  • 6:09 - 6:10
    Et saada paremal pool 1,
  • 6:10 - 6:12
    jagame kõik 36-ga.
  • 6:12 - 6:21
    Kui kõik 36-ga jagada, siis saame liikme x pluss 3
  • 6:21 - 6:28
    ruudus jagada 4 (mis on sama mis 9 jagada 36)
  • 6:28 - 6:35
    ja pluss y miinus 1 ruuudus jagada 4, mis on sama
  • 6:35 - 6:39
    kui 4 jagada 36, ja see kõik on võrdne 1
  • 6:39 - 6:40
    Ja ongi kõi,-
  • 6:40 - 6:43
    See on normaalkujul, ja näed, et meie
  • 6:43 - 6:45
    sisetunne ülesande alguses oli õige.
  • 6:45 - 6:50
    See on tõesti ellips, ja nüüd me saame selle joonistada.
  • 6:50 - 6:52
    Esmalt, hea algusena,
  • 6:52 - 6:54
    kus asub selle ellipsi keskpunkt?
  • 6:54 - 6:57
    See asub kohal x võrdub -3
  • 6:57 - 7:00
    Milline x väärtus teeb kogu liikme väärtuse nulliks?
  • 7:00 - 7:04
    Nii et x on -3 ja
  • 7:04 - 7:05
    y on 1.
  • 7:05 - 7:09
    Milline y väärtusega on see liige 0? y on 1.
  • 7:09 - 7:10
    See on meie keskpunkt.
  • 7:10 - 7:16
    Nii et teeme joonestiku ja joonistame ellipsi.
  • 7:16 - 7:17
    See on negatiivses veerandis.
  • 7:17 - 7:23
    See on x-telg ja see y-telg.
  • 7:23 - 7:30
    Ellipsi keskpunkt on -3,1.
  • 7:30 - 7:34
    See on keskpunkt.
  • 7:34 - 7:37
    Mis on raadius x suunal?
  • 7:37 - 7:41
    Võtame lihtsalt selle ruutjuure, ehk 2.
  • 7:41 - 7:45
    Nii et x suunas läheme 2 paremale.
  • 7:45 - 7:48
    Ja kaks vasakule.
  • 7:48 - 7:49
    Ja mis me y suunas teeme?
  • 7:49 - 7:51
    Läheme üles 3 ja alla 3.
  • 7:51 - 7:53
    Selle ruutjuur.
  • 7:53 - 7:54
    Teen selle ära.
  • 8:06 - 8:10
    Pea meeles: mõlemast peab ruutjuure võtma.
  • 8:10 - 8:14
    Vertikaaltelg on suurtelg, ehk
  • 8:14 - 8:18
    pool-suurtelg on 3, sest see on neist kahest pikem.
  • 8:18 - 8:22
    Ja kaks on väiketelg, sest
  • 8:22 - 8:23
    see on lühem.
  • 8:23 - 8:27
    Ja nüüd saame ellipsi joonistada.
  • 8:27 - 8:28
    Teen selle pruuniga.
  • 8:28 - 8:30
    Proovin õigesti teha.
  • 8:30 - 8:33
    Käsi väriseb.
  • 8:33 - 8:36
    Olgu, midagi sinnakanti.
  • 8:36 - 8:37
    Ja ongi.
  • 8:37 - 8:41
    Võtsime selle hullu välimusega asja,
  • 8:41 - 8:42
    ja lihtsalt muundasime seda algebraliselt.
  • 8:42 - 8:47
    Lihtsalt koondasime ruudud x ja y liikmetel.
  • 8:47 - 8:49
    Ja siis jagasime mõlemad pooled selle arvuga
  • 8:49 - 8:50
    ja saime normaalkuju.
  • 8:50 - 8:52
    Ütlesime, et "see on ellips".
  • 8:52 - 8:55
    Meil on kaks liiget, mõlemad positiivsed, me
  • 8:55 - 8:57
    liidame, ei lahuta,
  • 8:57 - 8:59
    neil on erinevad kordajad.
  • 8:59 - 9:02
    Nii et me saame ellipsit uurida, ja näeme, et
  • 9:02 - 9:04
    keskpunkt on -3,1 ja me lihtsalt joonistame
  • 9:04 - 9:08
    suurraadiuse, suurtelje ja väiketelje.
  • 9:08 - 9:08
    Järgmise videoni!
Title:
Koonuselõigete äratundmine
Description:

Part 1 of identifying and graphic conic sections

more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:11
kaareltonisson added a translation

Estonian subtitles

Revisions