Overview of Chinese History from 1911 - 1949

Neile kes alles alustavad

Hiina ajaloo õppimist

20. sajandi esimesel poolel,

võib olla see natuke segadust tekitav.

Selle video eesmärk on

anda ülevaade -

anda kondikava -

Hiina ajaloost 20. sajandi esimesel poolel.

Minnes 1900-ndate algusesse,

lõppeb Hiinas keiserliku dünastia valitsusaeg.

See on suur asi.

Hiinat on juhtinud mitmed dünastiad

mitmeid tuhandeid aastaid.

Minnes 1900-ndatesse, muutus -

dünastiate valitsusaeg - eelkõige Qingi dünastia -

muutus aina nõrgemaks ja nõrgemaks.

See oli kannatanud Jaapani käes

esimese Hiina-Jaapani sõja ajal

1800-ndate lõpul.

Kasvas rahulolematus opositsiooni hulgas,

et dünastia, et keisrid

ei kaasajastanud Hiinat piisavalt.

See oli 1900-ndate alguses.

Ülejäänud maailm oli muutumas

väga, väga kaasaegseks kohaks.

Hiina, 1800-ndatel, oli kannatanud

lääneriikide käes, kes sisuliselt vaevlesid

oma enda keiserliku mõju all Hiinas.

Paljud inimesed tundsid nii, sest

Hiina ei olnud nii kaasaegne -

majanduslikult, poliitiliselt ja tehnoloogiliselt -

kui oleks pidanud olema.

Kiirelt minnes aastasse 1911.

Toimub Wuchangi Ülestõus,

mis viis Qingi dünastia kukutamiseni.

Aastaks 1912 oli Hiina Vabariik loodud Nanjingi.

Nanjing oli see koht, kus see loodi.

Peking oli muidugi Hiina dünastia valitsusaja asukoht.

Esimene ajutine president

Hiina Vabariigis oli Doktor Sun Yat-sen,

siin.

Ta tegelikult ei võtnud otseselt osa

sellest viimasest ülestõusust, mis lõpuks viis

Qingi dünastia kukutamiseni.

Ta oli tegelikult sellel ajal hoopis Denveris -

Denver Colorado (USA-s).

Aga ta oli juhtiv - või üks juhtivatest -

figuuridest sellel ülestõusul -

üks juhtivatest figuuridest, kes pakkus opositsiooni

ja oli proovinud mitmel korral dünastiat kukutada.

Nüüd oli Sun Yat-sen sisuliselt mestis

Yuan Shikaiga, kes oli vana dünastia kindral.

Tal on oma põnev ajalugu.

Sun Yat-sen tegi diili Yuan Shikaiga,

kes oli poliitiliselt väga ambitsioonikas.

Yuan Shikai ütles: "Hei, kui ma saan keiser Puyi,"

(kes oli Hiina viimane keiser)

"kui ma saan ta panna ametlikult loobuma,

siis ma tahan saada presidendiks."

Seega Sun Yat-sen nõustub sellega.

Yuan Shikai saab

Hiina Vabariigi ametlikuks presidendiks.

Aga see ei olnud talle piisav.

Ta kuulutab end keisriks aastal 1915,

mis ei valmistanud paljudele inimestele headmeelt,

sest nad olid keisrite olemasolust väsinud.

Aastaks 1916, ta loobub - (ta tegelikult sureb).

Nüüd algab tegelikult

äärmiselt killustunud valitsusaeg Hiina jaoks.

Isegi keisririigi-valitsusajal,

ei olnud Hiina sõjavägi nagu konsolideeritud keha.

Sõjaväge kontrolliti erinevate sõjapealike poolt

erinevates piirkondades, mis pidid olema truud keisrile.

Kui Yuan Shikai loobus

ja hiljem aastal 1916 suri - ja isegi enne seda,

kui ta kuulutas end keisriks -

inimesed ei tahtnud panna panti truudust Yuan Shikaile.

Seega

algas Hiinas "Sõjapealiku Ajastu".

See on killustunud periood, kus

Hiinal ei olnud ühtegi tsentraliseeritud juhtimist.

Ja kõik need piirkonnad siin -

(See kaart siin näitab,

milline nägi Hiina välja

Sõjapealiku Ajastul.) -

- kõik need piirkonnad olid kontrollitud

erinevate sõjapealike poolt, kes olid vastutavad erinevate sõjavägede eest.

Kui see toimus Sõjapealike Ajastul -

eriti kui me lähme tagasi varastesse 1920-ndatesse -

eelkõige aastasse 1921 - Sun Yat-sen ei olnud alla andnud.

Ta läheb lõunasse, Guangzhousse ja loob,

peamiselt, revolutsioonilise valitsuse, et

jälle Hiinas võimu kindlustada.

Samuti et taastada Hiina Vabariik.

Ta läheb sinna.

Kahjuks ta sureb aastal 1925 vähki.

Võimu liikumist, mida ta alustas -

nimetatakse nüüd "Kuomintangiks"

(Las ma kirjutan selle üles."

Kuomintang.

Sisuliselt, läheb võim üle

Generalissimus Chang Kai shekile.

Chang Kai shek - põhjus, miks me ütleme, et

võim läheb sisuliselt talle üle, on seepärast, et

ta oli Kuomintangi relvajõudude

põhiosa kontrolli all.

Need on sisuliselt väga vastsed, algstaadiumid sellele,

mis sisuliselt võiks olla Hiina Kodusõda -

sest aastast 1921 kuni Sun Yat-seni surmani,

oli palju koostööd

Hiina natsionalistide (Kuomintangi), Nõukogude Liidu

ja Hiina Kommunistliku Partei vahel.

Nad üritasid teha koostööd,

Hiina ühinemise nimel.

Aga kui Sun Yat-sen suri, siis

Kuomintangi võim läheb

Generalissimus Chang Kai-sheki kätte.

Ta hakkab võimu ühendama.

Ta ei tee

kommuniste vaenlaseks.

Aga aastaks 1927, hakkab ta kokku tooma

ülejäänud Hiina erinevaid fraktsioone.

Seega on ta võimeline võimu ühendama.

Aga samas otsustab ta ka kommunistide järgi minna.

Seega, Chang Kai-shek, aastaks 1927,

hakkab minema ka kommunistide järgi.

Kommunistid ütlesid:

"Hei, meie oleme need, kes tegelikult sümboliseerivad

Sun Yat-seni hinge," -

sel ajal kui Kuomintang,

Chang Kai-sheki eestvedamisel ütles:

"Ei, ei, ei! Meie sümboliseerime seda, mida Sun Yat-sen oli,

kui ta esimest korda Hiina Vabariigi lõi."

Aastal 1927 algab

Hiina Kodusõda.

Kuomintang, oma jõupingutustega, et

ühendada võimu, proovib mitte ainult ühendada võimu

koos sõjapealikega, vaid läheb ka kommunistliku partei järgi.

Samal ajal kui see kõik juhtub,

lähme varastesse 1930-ndatesse.

Jaapan, jällegi, üritab avaldada

keiserlikku sõjalist jõudu Hiina mandriosas.

Jaapan oli juba vallutanud Farmosa

(mis on praegu tuntud kui Taiwan)

ja Korea esimese Hiina-Jaapani sõja ajal

1800-ndate lõpul.

Aastal 1931,

Jaapan tungib sisse Mandźuuriasse.

Sellest võib sisuliselt saada mitmeaastane

okupatsioon ja infiltratsioon Jaapanist Hiinasse.

See jätkub kuni aastani 1937,

kui sellest saab ametlikult kõik-välja sõda

Jaapani ja Hiina vahel.

Kaart siin näitab mingilmääral

Jaapani kontrolli tippu selle perioodi jooksul.

Ida-Aasias,

Hiina ja Jaapani vahel,

Teine Maailmasõda oli osa Hiina-Jaapani sõjast.

Jaapan oli juba sisse tunginud

Hiina mandrile enne kui

Teine Maailmasõda oli ametlikult alanud.

Kui see kõik juhtub -

(Jaapan tungib sisse Maśuuriasse)

- aastal 1934 - tuleb meeles pidada - Kuomintang -

Rahvuslik Partei Chiang Kai-sheki all -

läheb kommunistide järele.

Aastal 1934, on ta nad praktiliselt ümber piiranud,

kommunistid on peaaegu võidetud.

Nad on ümbritsetud Rahvusliku Partei poolt.

Selle tulemuseks on see, mis on üsna kuulus sündmus

Hiina ajaloos - kuulus "Pikk Märts" -

kus Hiina Kommunistlik Partei - nende sõjavägi -

marsib läbi äärmiselt karmi maastiku

Loode-Hiinasse.

See on kaart Pika Märtsi kohta.

Nii et tõesti, Hiina Kommunistlik Partei tundus olevat

siin ohjes aastal 1934.

See oli Pika Märtsi ajal, kui

Mao Zedong hakkas tõesti pingutama ja näitama liidrirolli.

Ja see on see liidriroll Pika Märtsi ajal -

Loode-Hiina taganemise ajal -

mis võimaldas Mao Zedongil lõpuks

võtta kontroll Hinna Kommunistliku Partei üle.

Kiirelt minnes edasi,

teame me, et Hiina-Jaapani sõda -

(Mida me saame vaadata, lõpuks,

kui ühte operatsiooni Teises Maailmasõjas.)

Lõpuks läheb USA liitlaste poolele,

Jaapani vastu, peale seda kui Jaapan oli rünnanud USA-d Pearl Harboris.

Aastal 1945, toimuvad rünnakud Jaapanile

Hiroshimas ja Nagasakis aatomrelvadega -

mis sisuliselt lõpetab teise maailmasõja Vaiksel Ookeanil.

See on Jaapani kaotus. Jaapan kaotas teise maailmasõja.

Sellel hetkel, täismõõduline kodusõda

kahe peamise partei vahel Hiinas puhkeb uuesti.

Hiina Kodusõda oli puhkenud aastal 1927.

See jätkus.

Kui aga tuli ühine vaenlane - Jaapan -

mis üritas väga agressiivselt üle võtta

aina rohkem Hiinat, inimesi ja ressursse -

püüdis selle keiserlikku mõju -

kaks parteid

[nõrgestada nende sõjategevust üksteise suunas]

ütlesid: "Hei, me peame keskenduma võitlusele Jaapaniga!"

Aga kui teine maailmasõda lõppes aastal 1945 -

kui jaapanlased olid alistatud,

nägime täismõõdulise kodusõja taassündi

Hiina Kommunistliku Partei ja Kuomintangi vahel.

See on ilmselt üks

suurimaid tagasitulekuid ajaloos.

See oli Hiina Kommunistlik Partei, mis

aastal 1934 ja 1935 pidi käituma väga ettevaatlikult -

nad olid sisuliselt sunnitud taganema.

Nad olid suutelised tagasi tulema,

Aastal 1949 -

(On mitmeid teooriad,

miks nad olid suutelised läbi viima -

nad olid suutelised saama palju rohkem toetust

maaelanikkonna käest - nad olid suutelised rohkem

toetust saama kui Kuomintang.

Me võime rääkida sellest tulevikuvideos.)

Aastaks 1949, olid nad suutelised alistama Chang Kai-sheki

ja Kuomintangi ning sundima Kuomintangi

mandrilt põgenema ja taanduma Taiwani,

kus nad lõid endale riigi.

1949-ndast aastast, mandril, on meil olnud -

Hiina Kommunistliku Partei

juhtimisel -

Hiina Rahvavabariik.