-
Teil on loodetavasti natuke aimu sellest, mis
-
kahekordne integraal on, või kuidas me nuputame välja ruumala
-
pinna all.
-
Nii, arvutame ta tegelikult välja ja ma arvan, et kõik muutub
-
natuke kindlamaks.
-
Ütleme, e mul on pind, z, ja ta on
-
funktsioon x'st ja y'st.
-
Ja ta võrdub xy ruudus.
-
Ta on pind kolme-dimensioonilises ruumis.
-
Ja nüüd ma tahan ruumala selle
-
pinna ja xy-tasandi vahel.
-
Ja piirkonnaks xy-tasandil, mida ma vaatlen on x on
-
suurem või võrdne nulliga, ja väiksem või võrdne kahega.
-
Ja y on suurem või võrdne nulliga, ja väiksem
-
või võrdne ühest.
-
Ja vaatame, milline ta välja näeb, lihtsalt, et meil oleks
-
hea visuaalne versioon sellest.
-
Nii, ma grafeerisin ta siia ja me võime teda pöörata ringi.
-
See on z võrdub xy ruuduga.
-
See on piiritlev kast, eks? x läheb nullist kaheni
-
y läheb nullist üheni.
-
Me sõna-sõnalt tahame seda-- te saate peaegu ruumala vaadata--
-
noh, mitte peaegu.
-
Täpselt vaadake seda, kui ruumala selle pinna all.
-
Selle pinna vahel, ülemine pidd ja xy-tasand.
-
Ja ma keerutan teda ringi, nii et saaksite natuke paremini
-
mõista tegelikku ruumala.
-
Las ma keerutan.
-
Nüüd ma peaksin kasutama selleks hiirt.
-
Nii, see on ruum, siin all.
-
Ta on nagu kentsakas varjend, või midagi.
-
Ma võiksin teda keeruada natuke.
-
Ükskõik, mis siin all on, kahe pinna vahel--
-
see on ruumala.
-
Oih, ma olen ta ümber keeranud.
-
Nii.
-
Nii, see on ruumala, mis meid huvitab.
-
Nuputame välja, kuidas ja me proovime koguda natuke
-
aimu, edasi liikudes.
-
Nii, ma joonistan mitte-nii muljetavaldava versiooni sellest
-
graafikust, aga ma arvan, et sellest hetkeks piisab.
-
Las ma joonistan oma teljed.
-
See on minu x-telg, see on minu y-telg ja see on minu z-telg.
-
x,y,z.
-
x tuleb nullist kaheni.
-
Ütleme, see on 2.
-
y tuleb nullist üheni.
-
Me võtame ruumala selle ristküliku kohal
-
xy-tasandil.
-
Ja siis pind, ma teen oma parima, selle joonistamisel.
-
Ma joonistan ta teises värvis.
-
Ma vaatan pilti.
-
Lõpus näeb välja ta midagi sellist.
-
Ja siis tal on sirge joon.
-
Vaatama, kas ma saan joonistada seda pinda alla minemas, nii.
-
Ja siis, kui ma oleksin väga osav, ma võiks teda varjutada.
-
Ta näeb välja umbes selline.
-
Kui ma ta varjutaksin, pind näeb
-
välja umbes selline.
-
Ja see siin on selle kohal.
-
See on alumine vasak nurk, seda saab peaegu vaadelda.
-
Ütleme, et see kollane on pinna ülemine osa.
-
See on pinna ülemine osa.
-
Ja see on pinna all.
-
Ja me hoolime ruumalast siin all.
-
Las ma näitan teile tegelikku pinda.
-
Nii, see ruumala selle all.
-
Ma arvan, saate aru.
-
Nii, kuidas me seda teeme?
-
Noh, viimases näites ütlesime, valime
-
mistahes y ja selle y jaoks, nuputame välja
-
pindala selle kõvera all.
-
Kui me fikseerime mingi y-- kui te tegelikult teete seda ülesannet, te
-
ei pea mõtlema sellest nii täpselt, aga ma tahan
-
teile sellest aimu anda.
-
Kui me valime meelevaldse y siin.
-
Selle y'ga, me võiksime mõelda-- kui meil on fikseeritud y, siis
-
funktsioon x'st ja y'st saab peaegu vaadelda, kui funktsiooni
-
ainutlt x'st selle antud y kohta.
-
Ja nii, me nuputame selle kõvera all olevat
-
pindala.
-
Te peaksite seda vaatama, kui üles-alla kõverat y kohta.
-
Kui me teame y't saame välja nuputada-- näiteks, kui y on
-
5, see funktsioon muutuks z võrdub 25x.
-
Ja siis on lihtne välja nuputada
-
kõvera aluse väärtust.
-
Nii, teeme kõvera aluse väärtuse y funktsiooniks.
-
Teeskleme, et ta on vaid konstant.
-
Teeme seda.
-
Kui meil on dx, see on meie muutus x's.
-
Ja siis meie korgus igast meie ristkülikust tuleb
-
funktsioon-- ta tuleb z.
-
Kõrgus on z, mis on funktsioon x'st ja y'st.
-
Me võime võtta integraali.
-
Pindala igast neist tuleb meie funktsiooniks, xy
-
ruudus-- ma teen ta siia, kuna mul saab ruum otsa.
-
xy ruudus korda laius, mis on dx.
-
Ja kui me tahame pindala sellest lõigust antud y kohta, me vaid
-
integreerime ta mööda x-telje.
-
Me integreerime x on võrdne nulliga
-
kuni x on võrdne kahega.
-
x on võrdne 0'st 2'ni
-
Sobib küll.
-
Nüüd, me ei taha vaid välja nuputada pindala selle kõvera
-
all ühes lõigus, ühe kindla y kohta, me tahame
-
nuputada välja tervet pindala selle kõvera all.
-
Ja mida me teeme, ütleme, olgu, hästi.
-
Ala selle kõvera all, mitte pinna all-- kõvera all
-
kinda y kohta on see avaldis.
-
Nii, mis siis kui annaksin talle natuke sügavust?
-
Kui ma korrutaksin selle ala dy'ga siis see annaks mulle.
-
natuke sügavust, eks?
-
Meil oleks kolme-dimensiooniline lõik
-
ruumalast, mis meid huvitab.
-
Ma tean, seda on raske ette kujutada.
-
Las ma toon selle siia.
-
Kui mul oleks lõik siin, me just nuputasime välja pindala
-
lõigust ja siis ma korrutan seda dy'ga et anda talle
-
natuke sügavust.
-
Kui korrutaksite seda dy'ga et anda talle sügavust,
-
ja siis kui tahame terve ruumala kõvera all, lisame
-
kõik dy kokku, võtame lõpmatu summa neist
-
lõpmatult väikestest ruumaladest.
-
Ja nii, me integreerime y on võrdne nullist
-
y on võrdne üheni.
-
Ma tean, see graafik on natuke raske mõista, aga te
-
võiksite vaadata uuesti esimest videot.
-
Mul oli natuke lihtsam mõista pinda.
-
Nii, kuidas me seda hindame?
-
Nagu ütlesin, kui hinnata
-
seest ja minna väljapoole.
-
Võtab ta osatuletise tagurpidi.
-
Nii, integreerime siin x suhtes, nii et me saame y kohelda
-
kui konstanti.
-
Nagu ta oleks number viis või midagi sellist.
-
Et ta ei muuda tegelikult integraali.
-
nii, mis on algfunktsioon xy ruudust?
-
Nii, algfunktsioon xy ruudust-- ma tahan
-
olla kindel, et mu värvid klapivad.
-
Nii, algfunktsioon x'st on x --
-
Vabandust. x ruudus kahendikku.
-
ja y ruudus on vaid konstant, eks?
-
Ja siis me ei pea muretsema plus c pärast, kuna
-
see on määratud integraal.
-
Ja me hindame seda 2 ja nulli juures.
-
Ja siis meil on ikkagi välis integraal
-
y suhtes.
-
Nii kord, kui välja nuputame integreerime seda
-
nullist üheni dy suhtes.
-
Nii, mida see arvutab?
-
Me paneme kahe siia.
-
Kui siia panan 2 saate 2 ruudus kahendikku.
-
See on vaid 4 kahendikku.
-
Ta on 2y ruudus.
-
miinus 0 ruudus kahendikku korda y ruudus.
-
See tuleb 0.
-
Nii, et ta on miinus 0.
-
Ma ei kirjuta seda siia, kuna loodetavasti on see
-
täiesti arusaadav.
-
Ma just arvutasin seda kahe lõpppunkti
-
ja mul on vähe ruumi.
-
Nii, see arvutas 2y ruudu juures ja nüüd me arvutame
-
välisintegraali.
-
0, 1 dy.
-
Ja see on tähtis asi, mida mõista.
-
Kui me arvutasime seda seesmist integraali, mäletate,
-
mida me tegime?
-
Me üritasime välja nuputada antud y kohta, mis
-
pinna pindala oli.
-
Noh, mitte see pind, pindala selle pinna all.
-
antud y kohta.
-
Antud y kohta see pind muutub kõveraks.
-
Ja me üritasime välja nuputada ala selle kõvera all
-
traditsioonilises mõistes.
-
See oli lõpuks y funktsioon.
-
Ja see on loogiline, kuna sõltuvalt kumba y me valime
-
me saame siia erineva pindala.
-
Ilmselgelt, sõltuvalt, millise y me valime, ala -
-
on nagu sein ülevalt otse alla-- see pindala muutub.
-
nii nüüd meil on funktsioon y'st ja me arvutasime selle ja nüüd me
-
integreerime y suhtes ja see on vana hea
-
määratud integreerimine.
-
Mis on algfunktsioon 2y ruudust?
-
Nii, see on võrdne 2 korda y astmes 3 kolmandikku,
-
või 2/3 y kolmandas astmes.
-
Me arvutame selle 1 ja 0 juures, mis
-
on võrdne-- vaatame.
-
1 kolmandas astmes korda 2/3
-
See on 2/3.
-
miinus 0 kolmandas astmes korda 2/3.
-
Nii, see on vaid 0.
-
Nii, et ta võrdub 2/3.
-
Kui meie ühikud oleksid meetrid, oleksid need 2/3 meetrit
-
kuubis, või kuupmeetrit.
-
Aga sobib nii.
-
Nii arvutate kahekordset integraali.
-
Siin polegi tegelikult uut oskust.
-
Peate lihtsalt muutujatel silma peal hoidma.
-
Neid konstantidena kohtlema.
-
Nad vajavad konstandina kohtlemist, ja siis kohelge neid
-
muutujana integratsioonist, kui see on kohane.
-
Igatahes, kohtume järgmises videos.