< Return to Video

Kahekordne integraal 2

  • 0:01 - 0:03
    Teil on loodetavasti natuke aimu sellest, mis
  • 0:03 - 0:07
    kahekordne integraal on, või kuidas me nuputame välja ruumala
  • 0:07 - 0:07
    pinna all.
  • 0:07 - 0:10
    Nii, arvutame ta tegelikult välja ja ma arvan, et kõik muutub
  • 0:10 - 0:11
    natuke kindlamaks.
  • 0:11 - 0:14
    Ütleme, e mul on pind, z, ja ta on
  • 0:14 - 0:16
    funktsioon x'st ja y'st.
  • 0:16 - 0:21
    Ja ta võrdub xy ruudus.
  • 0:21 - 0:23
    Ta on pind kolme-dimensioonilises ruumis.
  • 0:23 - 0:26
    Ja nüüd ma tahan ruumala selle
  • 0:26 - 0:29
    pinna ja xy-tasandi vahel.
  • 0:29 - 0:33
    Ja piirkonnaks xy-tasandil, mida ma vaatlen on x on
  • 0:33 - 0:38
    suurem või võrdne nulliga, ja väiksem või võrdne kahega.
  • 0:38 - 0:42
    Ja y on suurem või võrdne nulliga, ja väiksem
  • 0:42 - 0:44
    või võrdne ühest.
  • 0:44 - 0:45
    Ja vaatame, milline ta välja näeb, lihtsalt, et meil oleks
  • 0:45 - 0:48
    hea visuaalne versioon sellest.
  • 0:48 - 0:50
    Nii, ma grafeerisin ta siia ja me võime teda pöörata ringi.
  • 0:50 - 0:53
    See on z võrdub xy ruuduga.
  • 0:53 - 0:56
    See on piiritlev kast, eks? x läheb nullist kaheni
  • 0:56 - 0:58
    y läheb nullist üheni.
  • 0:58 - 1:01
    Me sõna-sõnalt tahame seda-- te saate peaegu ruumala vaadata--
  • 1:01 - 1:03
    noh, mitte peaegu.
  • 1:03 - 1:06
    Täpselt vaadake seda, kui ruumala selle pinna all.
  • 1:06 - 1:09
    Selle pinna vahel, ülemine pidd ja xy-tasand.
  • 1:09 - 1:12
    Ja ma keerutan teda ringi, nii et saaksite natuke paremini
  • 1:12 - 1:14
    mõista tegelikku ruumala.
  • 1:14 - 1:16
    Las ma keerutan.
  • 1:16 - 1:19
    Nüüd ma peaksin kasutama selleks hiirt.
  • 1:19 - 1:21
    Nii, see on ruum, siin all.
  • 1:21 - 1:24
    Ta on nagu kentsakas varjend, või midagi.
  • 1:24 - 1:27
    Ma võiksin teda keeruada natuke.
  • 1:27 - 1:29
    Ükskõik, mis siin all on, kahe pinna vahel--
  • 1:29 - 1:31
    see on ruumala.
  • 1:31 - 1:33
    Oih, ma olen ta ümber keeranud.
  • 1:33 - 1:34
    Nii.
  • 1:34 - 1:36
    Nii, see on ruumala, mis meid huvitab.
  • 1:36 - 1:38
    Nuputame välja, kuidas ja me proovime koguda natuke
  • 1:38 - 1:41
    aimu, edasi liikudes.
  • 1:41 - 1:45
    Nii, ma joonistan mitte-nii muljetavaldava versiooni sellest
  • 1:45 - 1:49
    graafikust, aga ma arvan, et sellest hetkeks piisab.
  • 1:49 - 1:50
    Las ma joonistan oma teljed.
  • 1:53 - 2:01
    See on minu x-telg, see on minu y-telg ja see on minu z-telg.
  • 2:05 - 2:09
    x,y,z.
  • 2:09 - 2:11
    x tuleb nullist kaheni.
  • 2:11 - 2:12
    Ütleme, see on 2.
  • 2:12 - 2:16
    y tuleb nullist üheni.
  • 2:16 - 2:21
    Me võtame ruumala selle ristküliku kohal
  • 2:21 - 2:24
    xy-tasandil.
  • 2:24 - 2:26
    Ja siis pind, ma teen oma parima, selle joonistamisel.
  • 2:26 - 2:28
    Ma joonistan ta teises värvis.
  • 2:28 - 2:31
    Ma vaatan pilti.
  • 2:31 - 2:33
    Lõpus näeb välja ta midagi sellist.
  • 2:36 - 2:38
    Ja siis tal on sirge joon.
  • 2:38 - 2:44
    Vaatama, kas ma saan joonistada seda pinda alla minemas, nii.
  • 2:44 - 2:47
    Ja siis, kui ma oleksin väga osav, ma võiks teda varjutada.
  • 2:47 - 2:51
    Ta näeb välja umbes selline.
  • 2:51 - 2:56
    Kui ma ta varjutaksin, pind näeb
  • 2:56 - 2:57
    välja umbes selline.
  • 2:57 - 3:00
    Ja see siin on selle kohal.
  • 3:00 - 3:04
    See on alumine vasak nurk, seda saab peaegu vaadelda.
  • 3:04 - 3:09
    Ütleme, et see kollane on pinna ülemine osa.
  • 3:09 - 3:10
    See on pinna ülemine osa.
  • 3:10 - 3:12
    Ja see on pinna all.
  • 3:12 - 3:15
    Ja me hoolime ruumalast siin all.
  • 3:15 - 3:18
    Las ma näitan teile tegelikku pinda.
  • 3:18 - 3:20
    Nii, see ruumala selle all.
  • 3:20 - 3:21
    Ma arvan, saate aru.
  • 3:21 - 3:23
    Nii, kuidas me seda teeme?
  • 3:23 - 3:27
    Noh, viimases näites ütlesime, valime
  • 3:27 - 3:30
    mistahes y ja selle y jaoks, nuputame välja
  • 3:30 - 3:31
    pindala selle kõvera all.
  • 3:31 - 3:36
    Kui me fikseerime mingi y-- kui te tegelikult teete seda ülesannet, te
  • 3:36 - 3:40
    ei pea mõtlema sellest nii täpselt, aga ma tahan
  • 3:40 - 3:40
    teile sellest aimu anda.
  • 3:40 - 3:44
    Kui me valime meelevaldse y siin.
  • 3:44 - 3:48
    Selle y'ga, me võiksime mõelda-- kui meil on fikseeritud y, siis
  • 3:48 - 3:51
    funktsioon x'st ja y'st saab peaegu vaadelda, kui funktsiooni
  • 3:51 - 3:57
    ainutlt x'st selle antud y kohta.
  • 3:57 - 4:03
    Ja nii, me nuputame selle kõvera all olevat
  • 4:03 - 4:04
    pindala.
  • 4:08 - 4:12
    Te peaksite seda vaatama, kui üles-alla kõverat y kohta.
  • 4:12 - 4:16
    Kui me teame y't saame välja nuputada-- näiteks, kui y on
  • 4:16 - 4:20
    5, see funktsioon muutuks z võrdub 25x.
  • 4:20 - 4:23
    Ja siis on lihtne välja nuputada
  • 4:23 - 4:23
    kõvera aluse väärtust.
  • 4:23 - 4:26
    Nii, teeme kõvera aluse väärtuse y funktsiooniks.
  • 4:26 - 4:28
    Teeskleme, et ta on vaid konstant.
  • 4:28 - 4:29
    Teeme seda.
  • 4:29 - 4:34
    Kui meil on dx, see on meie muutus x's.
  • 4:34 - 4:37
    Ja siis meie korgus igast meie ristkülikust tuleb
  • 4:37 - 4:40
    funktsioon-- ta tuleb z.
  • 4:40 - 4:43
    Kõrgus on z, mis on funktsioon x'st ja y'st.
  • 4:43 - 4:45
    Me võime võtta integraali.
  • 4:45 - 4:50
    Pindala igast neist tuleb meie funktsiooniks, xy
  • 4:50 - 4:55
    ruudus-- ma teen ta siia, kuna mul saab ruum otsa.
  • 4:55 - 4:59
    xy ruudus korda laius, mis on dx.
  • 4:59 - 5:06
    Ja kui me tahame pindala sellest lõigust antud y kohta, me vaid
  • 5:06 - 5:08
    integreerime ta mööda x-telje.
  • 5:08 - 5:10
    Me integreerime x on võrdne nulliga
  • 5:10 - 5:12
    kuni x on võrdne kahega.
  • 5:12 - 5:15
    x on võrdne 0'st 2'ni
  • 5:15 - 5:17
    Sobib küll.
  • 5:17 - 5:21
    Nüüd, me ei taha vaid välja nuputada pindala selle kõvera
  • 5:21 - 5:24
    all ühes lõigus, ühe kindla y kohta, me tahame
  • 5:24 - 5:26
    nuputada välja tervet pindala selle kõvera all.
  • 5:26 - 5:28
    Ja mida me teeme, ütleme, olgu, hästi.
  • 5:28 - 5:33
    Ala selle kõvera all, mitte pinna all-- kõvera all
  • 5:33 - 5:37
    kinda y kohta on see avaldis.
  • 5:37 - 5:41
    Nii, mis siis kui annaksin talle natuke sügavust?
  • 5:41 - 5:46
    Kui ma korrutaksin selle ala dy'ga siis see annaks mulle.
  • 5:46 - 5:47
    natuke sügavust, eks?
  • 5:47 - 5:50
    Meil oleks kolme-dimensiooniline lõik
  • 5:50 - 5:51
    ruumalast, mis meid huvitab.
  • 5:51 - 5:53
    Ma tean, seda on raske ette kujutada.
  • 5:53 - 5:54
    Las ma toon selle siia.
  • 5:54 - 5:59
    Kui mul oleks lõik siin, me just nuputasime välja pindala
  • 5:59 - 6:01
    lõigust ja siis ma korrutan seda dy'ga et anda talle
  • 6:01 - 6:04
    natuke sügavust.
  • 6:04 - 6:08
    Kui korrutaksite seda dy'ga et anda talle sügavust,
  • 6:08 - 6:12
    ja siis kui tahame terve ruumala kõvera all, lisame
  • 6:12 - 6:14
    kõik dy kokku, võtame lõpmatu summa neist
  • 6:14 - 6:17
    lõpmatult väikestest ruumaladest.
  • 6:17 - 6:21
    Ja nii, me integreerime y on võrdne nullist
  • 6:21 - 6:23
    y on võrdne üheni.
  • 6:23 - 6:24
    Ma tean, see graafik on natuke raske mõista, aga te
  • 6:24 - 6:27
    võiksite vaadata uuesti esimest videot.
  • 6:27 - 6:31
    Mul oli natuke lihtsam mõista pinda.
  • 6:31 - 6:34
    Nii, kuidas me seda hindame?
  • 6:34 - 6:37
    Nagu ütlesin, kui hinnata
  • 6:37 - 6:38
    seest ja minna väljapoole.
  • 6:40 - 6:44
    Võtab ta osatuletise tagurpidi.
  • 6:44 - 6:48
    Nii, integreerime siin x suhtes, nii et me saame y kohelda
  • 6:48 - 6:49
    kui konstanti.
  • 6:49 - 6:52
    Nagu ta oleks number viis või midagi sellist.
  • 6:52 - 6:54
    Et ta ei muuda tegelikult integraali.
  • 6:54 - 6:57
    nii, mis on algfunktsioon xy ruudust?
  • 6:57 - 7:00
    Nii, algfunktsioon xy ruudust-- ma tahan
  • 7:00 - 7:02
    olla kindel, et mu värvid klapivad.
  • 7:02 - 7:06
    Nii, algfunktsioon x'st on x --
  • 7:06 - 7:09
    Vabandust. x ruudus kahendikku.
  • 7:09 - 7:12
    ja y ruudus on vaid konstant, eks?
  • 7:12 - 7:15
    Ja siis me ei pea muretsema plus c pärast, kuna
  • 7:15 - 7:16
    see on määratud integraal.
  • 7:16 - 7:19
    Ja me hindame seda 2 ja nulli juures.
  • 7:19 - 7:21
    Ja siis meil on ikkagi välis integraal
  • 7:21 - 7:23
    y suhtes.
  • 7:23 - 7:25
    Nii kord, kui välja nuputame integreerime seda
  • 7:25 - 7:30
    nullist üheni dy suhtes.
  • 7:30 - 7:31
    Nii, mida see arvutab?
  • 7:31 - 7:33
    Me paneme kahe siia.
  • 7:33 - 7:36
    Kui siia panan 2 saate 2 ruudus kahendikku.
  • 7:39 - 7:42
    See on vaid 4 kahendikku.
  • 7:42 - 7:44
    Ta on 2y ruudus.
  • 7:48 - 7:51
    miinus 0 ruudus kahendikku korda y ruudus.
  • 7:51 - 7:52
    See tuleb 0.
  • 7:52 - 7:53
    Nii, et ta on miinus 0.
  • 7:53 - 7:55
    Ma ei kirjuta seda siia, kuna loodetavasti on see
  • 7:55 - 7:56
    täiesti arusaadav.
  • 7:56 - 7:59
    Ma just arvutasin seda kahe lõpppunkti
  • 7:59 - 8:01
    ja mul on vähe ruumi.
  • 8:01 - 8:04
    Nii, see arvutas 2y ruudu juures ja nüüd me arvutame
  • 8:04 - 8:06
    välisintegraali.
  • 8:06 - 8:09
    0, 1 dy.
  • 8:09 - 8:10
    Ja see on tähtis asi, mida mõista.
  • 8:10 - 8:13
    Kui me arvutasime seda seesmist integraali, mäletate,
  • 8:13 - 8:14
    mida me tegime?
  • 8:14 - 8:17
    Me üritasime välja nuputada antud y kohta, mis
  • 8:17 - 8:19
    pinna pindala oli.
  • 8:19 - 8:23
    Noh, mitte see pind, pindala selle pinna all.
  • 8:23 - 8:24
    antud y kohta.
  • 8:24 - 8:27
    Antud y kohta see pind muutub kõveraks.
  • 8:27 - 8:30
    Ja me üritasime välja nuputada ala selle kõvera all
  • 8:30 - 8:34
    traditsioonilises mõistes.
  • 8:34 - 8:37
    See oli lõpuks y funktsioon.
  • 8:37 - 8:40
    Ja see on loogiline, kuna sõltuvalt kumba y me valime
  • 8:40 - 8:44
    me saame siia erineva pindala.
  • 8:44 - 8:48
    Ilmselgelt, sõltuvalt, millise y me valime, ala -
  • 8:48 - 8:53
    on nagu sein ülevalt otse alla-- see pindala muutub.
  • 8:53 - 8:56
    nii nüüd meil on funktsioon y'st ja me arvutasime selle ja nüüd me
  • 8:56 - 8:58
    integreerime y suhtes ja see on vana hea
  • 8:58 - 9:01
    määratud integreerimine.
  • 9:01 - 9:03
    Mis on algfunktsioon 2y ruudust?
  • 9:03 - 9:08
    Nii, see on võrdne 2 korda y astmes 3 kolmandikku,
  • 9:08 - 9:12
    või 2/3 y kolmandas astmes.
  • 9:12 - 9:15
    Me arvutame selle 1 ja 0 juures, mis
  • 9:15 - 9:16
    on võrdne-- vaatame.
  • 9:16 - 9:17
    1 kolmandas astmes korda 2/3
  • 9:17 - 9:19
    See on 2/3.
  • 9:19 - 9:20
    miinus 0 kolmandas astmes korda 2/3.
  • 9:20 - 9:22
    Nii, see on vaid 0.
  • 9:22 - 9:25
    Nii, et ta võrdub 2/3.
  • 9:25 - 9:30
    Kui meie ühikud oleksid meetrid, oleksid need 2/3 meetrit
  • 9:30 - 9:31
    kuubis, või kuupmeetrit.
  • 9:31 - 9:32
    Aga sobib nii.
  • 9:32 - 9:35
    Nii arvutate kahekordset integraali.
  • 9:35 - 9:36
    Siin polegi tegelikult uut oskust.
  • 9:36 - 9:39
    Peate lihtsalt muutujatel silma peal hoidma.
  • 9:39 - 9:40
    Neid konstantidena kohtlema.
  • 9:40 - 9:42
    Nad vajavad konstandina kohtlemist, ja siis kohelge neid
  • 9:42 - 9:45
    muutujana integratsioonist, kui see on kohane.
  • 9:45 - 9:49
    Igatahes, kohtume järgmises videos.
Title:
Kahekordne integraal 2
Description:

Figuring out the volume under z=xy^2

more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:50
Aramaa added a translation

Estonian subtitles

Revisions