-
ma olen juba teinud videosid arkussiinusest ja arkustangensist ,seega
-
et saada kolmik kätte ma võin teha ka
-
video arkuskoosinusest
-
ja nagu ka kõigil teistel pöördtrigonomeetrilistel funktsioonidel
-
nii ka arkuskoosinusel on sama mõttekäik
-
kui ma ütleks sulle arkus, ei ma teen koosinust ,kui ma ütleks
-
sulle ,et arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga
-
see on samaväärne lausega , et pöördkoosinus x-ist on võrdne teetaga
-
see on samaväärne lausega , et pöördkoosinus x-ist on võrdne teetaga
-
need on kaks erinevat viisi ühe ja sama asja kirjutamiseks
-
need on kaks erinevat viisi ühe ja sama asja kirjutamiseks
-
ja niipea kui ma näen kas arkusmidagi või pöörd
-
trigonomeetrilist funktsiooni üldiselt , siis ma koheselt
-
paigutan selle ümber
-
mu aju koheselt ütleb ,et see ütleb ,et kui ma võtan
-
koosinuse mingist nurgast teeta , siis ma saan vastuseks x-i
-
või see sama lause siin üleval
-
need mõlemad peaksid taanduma siia
-
kui ma küsiksin ,mis on pöördkoosinus x-ist ,siis mu aju
-
kohe mõistaks ,et millise nurga ma saan võtta koosinusest ,et ma saaksin x-i
-
nii öeldud ,proovime ühe näite
-
ütleme et mul on arkus , mulle on öeldud , kaks o-d on seal
-
mull on öeldud et leia arkuskoosinus miinus1/2
-
ütleme et see on võrdne mingisuguse nurgaga
-
ütleme et see on võrdne mingisuguse nurgaga
-
ja see on samaväärne ütlusele ,et koosinus
-
minu saladuslikust nurgast on võrdne miinus 1/2
-
ja niipea kui sa paned selle niipidi , siis vähemalt minu jaoks on seda lihtsam
-
nii lahendada
-
nii joonistame ühikringi ja vaatame ,kas me saame
-
mingit arengut siin
-
see on minu ,vaatame ,kas ma saan seda natukene sirgemalt joonistada
-
võib olla ma saaks joonistada ,paneksin joonlaua siia ja kui ma paneksin
-
joonlaua siia ,siis ma saaksin joonistada sirge joone
-
las ma vaatan
-
ei ,see on liiga raske
-
see on minu x-telg ja see y-telg
-
mitte just kõige korralikumad teljed,aga ajab asja ära
-
las ma joonistan ühikringi
-
näeb pigem nagu ühikellips , aga sa saad ideest aru
-
ja koosinus mingist nurgast on defineeritud ühikringil
-
määratlus on x-väärtus ühikringil
-
seega kui meil on mingi nurk , siis x-väärtus
-
on võrdne miinu 1/2
-
seega meil on -1/2 siin
-
ja seega see nurk ,mida me otsime ,meie teeta on
-
nurk ,mille me saame lõikepunktist , kus x -väärtus on -1/2
-
nurk ,mille me saame lõikepunktist , kus x -väärtus on -1/2
-
las ma vaatan ,see on see nurk ,mida me
-
tahame välja selgitada
-
see on teeta mida me peame määrama
-
kuidas me seda teeme?
-
see on -1/2 siin
-
selgitame välja need erinevad nurgad
-
ja viis ,kuidas mulle meeldib sellest mõelda on , mulle meeldib
-
välja selgitada see nurk siin
-
ja kui ma tean nurka ,siis ma saan sellele lisada 180 kraadi ,et
-
saada see helesinine nurk ,mis on
-
meie probleemi lahendus
-
seega teeme selle kolmnurga natukene suuremaks
-
see on kolmnurk ,las ma teen selle nii
-
kolmnurk näeb selline välja
-
kus see kaugus siin on 1/2
-
kaugus seal on 1/2
-
kaugus siin on1
-
loodetavasti sa märkad,et see saab olema
-
30,60,90 kolmnurk
-
sa võid tegelikult lahendada selle teise poole jaoks
-
sa saad ruutjuur 3 kahendikku
-
ja selle teise poole lahendamiseks sa pead lihtsalt
-
kasutama pythagorase teoreemi
-
tegelikult las ma teen seda
-
kutsume seda ma ei tea, kutsume seda a-ks
-
seega sa saad a ruut pluss 1/2 ruudus,mis on
-
1/4 ,mis on võrdne 1 ruuduga ,mis on 1
-
sa saad et a ruut on võrdne 3/4 või a on võrdne
-
ruutjuur 3 kahendikuga
-
seega sa koheselt tead,et see on 30,60,90 kolmnurk
-
ja sa tead seda kuna 30,60,90 kolmnurga küljed,
-
kui hüpotenuus on 1 , on 1/2 ja ruutjuur kolm kahendikku
-
ja sa tead veel ,et see nurk ,mis on külje ruutjuur 3 kahendiku vastas on 60 kraadi
-
ja sa tead veel ,et see nurk ,mis on külje ruutjuur 3 kahendiku vastas on 60 kraadi
-
see on 60 ja see on 90
-
see on parem nurk ja see siin üleval on 30
-
kuid see on see,millest me hoolime
-
see nurk siin ,mille me just välja nuputasime on 60 kraadi
-
mis see on?
-
mis on see suurem nurk ,millest me hoolime
-
millele on 60 kraadi täiendusnurgaks
-
see on 180 kraadile täiendusnurgaks
-
seega arkuskoosinus või pöördkoosinus
-
las ma kirjutan selle üles
-
arkuskoosinus -1/2 on võrdne 120 kraadiga
-
kas ma kirjutasin 180 siia?
-
ei see on hoopis 180-60 , kogu see on 180 , seega see on
-
siin 120 kraadi eks
-
120 pluss 60 on 180
-
või kui me tahtsime neid kirjutada radiaanides , siis sa lihtsalt
-
korrutad 120 kraadi pii radiaaniga,mis on jagatud 180 kraadiga, kraadid taanduvad välja
-
12/18 =2/3, seega see on võrdne 2 pii kolmandikku radiaaniga
-
seega see siin on võrdne 2 pii kolmandiku radiaaniga
-
nüüd just nagu me nägime arkustangensi ja arkussiinuse videotes
-
siis sa ütled,et ok , mul on 2 pii kolmandiku radiaani,mis
-
annab mulle koosinuse -1/2
-
ja ma võin selle kirjutada kui koosinus 2 pii kolmandikku
-
on võrdne -1/2
-
see annab sulle sama informatsiooni ,mis see
-
ütlus seal üleval
-
Aga ma jätkan edasiliikumist mööda ühikringi
-
Näiteks, ma võin ,õige võtaks selle punkti siin?
-
koosinus sellest nurgast, kui ma lisaksin, kui ma läheksin nii
-
kaugele,siis see oleks samuti -1/2
-
ja siis ma saaksin minna 2 pii korda edasi ja ma oleksin tagasi samas kohas
-
Seega on palju väärtusi, mistahes koosinuse korral annavad väärtuseks -1/2
-
Seega on palju väärtusi, mistahes koosinuse korral annavad väärtuseks -1/2
-
Seega me peame ennast natukene piirama
-
Me peame piirama väärtused, mida arkuskoosinuse funktsioon saab võtta
-
Me peame piirama väärtuseid, mida arkuskoosinuse funktsioon saab võtta
-
seega me peamiselt piirame selle ulatust
-
Me piirame selle ulatust
-
Me piirame selle ulatust kuni siia ülemise poolkerani
-
esimese ja teise veerandini
-
Kui me ütleks, et arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga,siis
-
me piirame oma ulatust teetast kuni siia üles
-
me piirame oma ulatust teetast kuni siia üles
-
Seega teeta on suuremvõrdne 0-ga ja väiksemvõrdne 102piiga
-
Seega teeta on suuremvõrdne 0-ga ja väiksemvõrdne 102piiga
-
väiksem, vabandust, mitte 2 piiga
-
väiksemvõrdne piiga ,eks
-
Kus see on samuti 0 kraadi või 180 kraadi
-
Me piirame ennast siia poolkera osasse
-
Me piirame ennast siia poolkera osasse
-
Sa ei saa seda teha , see on ainuke punkt ,kus koosinus mingist nurgast on võrdne -1/2
-
Sa ei saa seda teha , see on ainuke punkt ,kus koosinus mingist nurgast on võrdne -1/2
-
Me ei saa seda nurka võtta,kuna see on väljaspool meie ulatust
-
Me ei saa seda nurka võtta,kuna see on väljaspool meie ulatust
-
Ja mis on toimivad x-i väärtused
-
Iga nurk ,kui ma võtan koosinuse sellest , saab olla vahemikus -1 kuni 1
-
Iga nurk ,kui ma võtan koosinuse sellest , saab olla vahemikus -1 kuni 1
-
seega x , akuskoosinuse funktsiooni määramispiirkond , peab olema väiksemvõrdne 1-st ja suuremvõrdne -1-st
-
seega x , akuskoosinuse funktsiooni määramispiirkond , peab olema väiksemvõrdne 1-st ja suuremvõrdne -1-st
-
seega x , akuskoosinuse funktsiooni määramispiirkond , peab olema väiksemvõrdne 1-st ja suuremvõrdne -1-st
-
Ja korra veel, kontrollime oma tööd
-
Vaatame ,kas see väärtus,mis ma siit saan, et arkuskoosinus
-
-1/2 on tõesti 2pii kolmandikku nagu arvutatud TI-85 peal
-
-1/2 on tõesti 2pii kolmandikku nagu arvutatud TI-85 peal
-
me paneme selle käima
-
Ma pean välja selgitama pöördkoosinuse -0.5-st ,mis on sama asi nagu arkuskoosinus -1/2
-
Ma pean välja selgitama pöördkoosinuse -0.5-st ,mis on sama asi nagu arkuskoosinus -1/2
-
see annab mulle kümnendarvu,see imelik number
-
vaatame,kas see on see sama asi nagu 2 pii kolmandikku
-
2 korda pii jagatud 3 on võrdne selle sama numbriga
-
2 korda pii jagatud 3 on võrdne selle sama numbriga
-
kalkulaator andis mulle sama väärtuse,mis ma sain
-
kuid see on natukene kasutu, igatahes,see ei ole kasutu number
-
kuid see on natukene kasutu, igatahes,see ei ole kasutu number
-
see on kehtiv, see on see vastus
-
See ei ole ilus puhas vastus
-
ma ei tea,et see on 2 pii kolmandikku radiaani
-
ja kui me seda tegime kasutades ühikringi , siis me olime võimelised saama selle vastuse
-
ja kui me seda tegime kasutades ühikringi , siis me olime võimelised saama selle vastuse
-
seega loodetavasti,tegelikult las ma küsin teilt, las ma
-
lõpetan selle ühe huvitava küsimusega
-
ja see kehtib kõigile neile
-
kui ma küsiksin sinult, kui ma võtaksin arkuskoosinuse x-ist ja siis ma võtaksin veel koosinuse sellest,
-
kui ma küsiksin sinult, kui ma võtaksin arkuskoosinuse x-ist ja siis ma võtaksin veel koosinuse sellest,
-
siis millega see võrdne oleks?
-
Seda küsimust siin saab , ütleme,et arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga , siis see tähendab,et
-
Seda küsimust siin saab , ütleme,et arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga , siis see tähendab,et
-
koosinus teeta on võrdne x-iga,eks
-
Seega kui arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga,siis me saame selle asendada teetaga
-
Seega kui arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga,siis me saame selle asendada teetaga
-
ja siis koosinus teetast on võrdne x-iga
-
seega terve see asi on võrdne x-iga
-
Loodetavasti ma ei ajanud sind väga segadusse
-
Ma ütlen,vaata ,arkuskoosinus x-ist , kutsu seda teetaks
-
nüüd definitsiooni järgi ,tähendab see ,et see koosinus
-
teetast on võrdne x-iga
-
need on samaväärsed laused
-
need on täiesti samaväärsed laused siin
-
seega kui me paneksime teeta siia,me võtaksime koosinuse
-
teetast,siis see peab olema võrdne x-iga
-
las ma nüüd küsin sinult boonus , natukene keerulisema küsimuse
-
Kui ma küsiksin sinult, ja see on tõene iga x-iga ,mis sa siia paned
-
Kui ma küsiksin sinult, ja see on tõene iga x-iga ,mis sa siia paned
-
see on võrdne iga x-iga , iga väärtusega vahemikust -1 kuni 1
-
kaasaarvatud otspunktid,see saab olema tõene
-
Nüüd kui ma küsiksin sinult,mis on arkuskoosinus
-
koosinus teetast?
-
Millega see võrdne on?
-
Minu vastus on ,see oleneb teetast
-
seega,kui teeta on ,kui teeta on vahemikus,kui teeta on
-
vahemikus 0-st kuni pii-ni ,seega see on meie kehtivas vahemikus
-
nagu meie arkuskoosinuse saaduse vahemikus, siis see on võrdne teetaga
-
nagu meie arkuskoosinuse saaduse vahemikus, siis see on võrdne teetaga
-
Kui see on tõene teetaga
-
aga kui me võtame teeta sellest piirkonnast
-
Proovime järgi
-
Võtame , las ma teen ühe teetaga,mis on sellest ulatusest
-
Võtame arkuskoosinuse koosinusest, teeme lihtsalt
-
ühe neist,mida me teame
-
Võtame koosinuse, jääme koosinus 2pii kolmandiku juurde
-
Võtame koosinuse, jääme koosinus 2pii kolmandiku juurde
-
Võtame koosinuse, jääme koosinus 2pii kolmandiku juurde
-
koosinus 2 pii kolmandikku ,see on sama asi nagu
-
arkuskoosinus -1/2-st
-
koosinus 2 pii kolmandikust on -1/2
-
Me nägime seda juba eelnevalt siin videos
-
Ja siis me ka lahendasime selle
-
me ütlesime, see on võrdne pii kolmandikuga
-
seega teetadega ulatuses 0 kuni pii-ni see töötas
-
Ja see oli kuna arkuskoosinus funktsioon saab
-
anda väärtusi ainult vahemikus 0-st pii-ni
-
Aga kui ma küsiksin teilt ,mis on arkuskoosinus koosinus, ma ei tea, 3 pii-st
-
Aga kui ma küsiksin teilt ,mis on arkuskoosinus koosinus, ma ei tea, 3 pii-st
-
Kui ma joonistaksin ühikringi siia, las ma joonistan ühikringi,ühe kiire
-
Kui ma joonistaksin ühikringi siia, las ma joonistan ühikringi,ühe kiire
-
need on minu teljed
-
mis on 3 pii-d
-
2 pii-d on kui ma teen ringi ühe korra
-
ja siis ma lähen veel ühe pii võrra edasi ja lõpetan siin
-
seega ma olen läinud mööda ühikringi 1 1/2 korda
-
see on 3 pii-d
-
mis on x-koordinaat siin
-
see on -1
-
seega koosinus 3 pii-st on -1
-
mis on arkuskoosinus -1
-
arkuskoosinus -1
-
tuleta meelde ,ulatus, väärtuste hulk, mida
-
arkuskoosinus saab välja arvutada, on ülemises poolkeras
-
see on vahemikus,see saab olla ainult vahemikus pii-st 0-ni
-
seega arkuskoosinus -1 on pii
-
seega see on pii
-
arkuskoosinus -1 on pii
-
arkuskoosinus -1 on pii
-
see on mõistlik lause,kuna erinevus 3 pii ja pii vahel: tuleb minna ainult paar korda mööda ühikringi
-
see on mõistlik lause,kuna erinevus 3 pii ja pii vahel: tuleb minna ainult paar korda mööda ühikringi
-
see on mõistlik lause,kuna erinevus 3 pii ja pii vahel: tuleb minna ainult paar korda mööda ühikringi
-
nii sa saad samaväärsuse,see on nagu , sa oled samaväärsel kohal ühikringis
-
nii sa saad samaväärsuse,see on nagu , sa oled samaväärsel kohal ühikringis
-
ma mõtlesin,et ma viskan need kaks siia hulka veel
-
see siin on väga kasulik
-
tegelikult las ma kirjutan selle siia üles
-
see siin on kasulik
-
Koosinus arkuskoosinus x-ist on alati x
-
ma saan seda teha ka siinusega
-
Siinus arkussiinus x-ist on alati x
-
Ja need on lihtsalt kasulikud asjad , sa ei tohiks neid lihtsalt
-
pähe õppida, kuna ilmselgelt sa õpid nad valesti, vaid sa peaksid natukene mõtlema nende üle
-
pähe õppida, kuna ilmselgelt sa õpid nad valesti, vaid sa peaksid natukene mõtlema nende üle
-
ja siis sa ei unusta enam neid