< Return to Video

Inverse Trig Functions: Arccos

  • 0:00 - 0:08
    ma olen juba teinud videosid arkussiinusest ja arkustangensist ,seega
  • 0:08 - 0:11
    et saada kolmik kätte ma võin teha ka
  • 0:11 - 0:13
    video arkuskoosinusest
  • 0:13 - 0:17
    ja nagu ka kõigil teistel pöördtrigonomeetrilistel funktsioonidel
  • 0:17 - 0:20
    nii ka arkuskoosinusel on sama mõttekäik
  • 0:20 - 0:25
    kui ma ütleks sulle arkus, ei ma teen koosinust ,kui ma ütleks
  • 0:25 - 0:30
    sulle ,et arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga
  • 0:30 - 0:35
    see on samaväärne lausega , et pöördkoosinus x-ist on võrdne teetaga
  • 0:35 - 0:37
    see on samaväärne lausega , et pöördkoosinus x-ist on võrdne teetaga
  • 0:37 - 0:41
    need on kaks erinevat viisi ühe ja sama asja kirjutamiseks
  • 0:41 - 0:42
    need on kaks erinevat viisi ühe ja sama asja kirjutamiseks
  • 0:42 - 0:46
    ja niipea kui ma näen kas arkusmidagi või pöörd
  • 0:46 - 0:49
    trigonomeetrilist funktsiooni üldiselt , siis ma koheselt
  • 0:49 - 0:50
    paigutan selle ümber
  • 0:50 - 0:55
    mu aju koheselt ütleb ,et see ütleb ,et kui ma võtan
  • 0:55 - 1:00
    koosinuse mingist nurgast teeta , siis ma saan vastuseks x-i
  • 1:00 - 1:02
    või see sama lause siin üleval
  • 1:02 - 1:05
    need mõlemad peaksid taanduma siia
  • 1:05 - 1:09
    kui ma küsiksin ,mis on pöördkoosinus x-ist ,siis mu aju
  • 1:09 - 1:13
    kohe mõistaks ,et millise nurga ma saan võtta koosinusest ,et ma saaksin x-i
  • 1:13 - 1:16
    nii öeldud ,proovime ühe näite
  • 1:16 - 1:23
    ütleme et mul on arkus , mulle on öeldud , kaks o-d on seal
  • 1:23 - 1:29
    mull on öeldud et leia arkuskoosinus miinus1/2
  • 1:29 - 1:31
    ütleme et see on võrdne mingisuguse nurgaga
  • 1:31 - 1:33
    ütleme et see on võrdne mingisuguse nurgaga
  • 1:33 - 1:38
    ja see on samaväärne ütlusele ,et koosinus
  • 1:38 - 1:42
    minu saladuslikust nurgast on võrdne miinus 1/2
  • 1:42 - 1:44
    ja niipea kui sa paned selle niipidi , siis vähemalt minu jaoks on seda lihtsam
  • 1:44 - 1:47
    nii lahendada
  • 1:47 - 1:50
    nii joonistame ühikringi ja vaatame ,kas me saame
  • 1:50 - 1:52
    mingit arengut siin
  • 1:52 - 1:56
    see on minu ,vaatame ,kas ma saan seda natukene sirgemalt joonistada
  • 1:56 - 1:59
    võib olla ma saaks joonistada ,paneksin joonlaua siia ja kui ma paneksin
  • 1:59 - 2:01
    joonlaua siia ,siis ma saaksin joonistada sirge joone
  • 2:01 - 2:02
    las ma vaatan
  • 2:02 - 2:03
    ei ,see on liiga raske
  • 2:03 - 2:10
    see on minu x-telg ja see y-telg
  • 2:10 - 2:16
    mitte just kõige korralikumad teljed,aga ajab asja ära
  • 2:16 - 2:18
    las ma joonistan ühikringi
  • 2:18 - 2:21
    näeb pigem nagu ühikellips , aga sa saad ideest aru
  • 2:21 - 2:26
    ja koosinus mingist nurgast on defineeritud ühikringil
  • 2:26 - 2:28
    määratlus on x-väärtus ühikringil
  • 2:28 - 2:32
    seega kui meil on mingi nurk , siis x-väärtus
  • 2:32 - 2:33
    on võrdne miinu 1/2
  • 2:33 - 2:37
    seega meil on -1/2 siin
  • 2:37 - 2:41
    ja seega see nurk ,mida me otsime ,meie teeta on
  • 2:41 - 2:46
    nurk ,mille me saame lõikepunktist , kus x -väärtus on -1/2
  • 2:46 - 2:47
    nurk ,mille me saame lõikepunktist , kus x -väärtus on -1/2
  • 2:47 - 2:49
    las ma vaatan ,see on see nurk ,mida me
  • 2:49 - 2:51
    tahame välja selgitada
  • 2:51 - 2:55
    see on teeta mida me peame määrama
  • 2:55 - 2:56
    kuidas me seda teeme?
  • 2:56 - 2:59
    see on -1/2 siin
  • 2:59 - 3:01
    selgitame välja need erinevad nurgad
  • 3:01 - 3:03
    ja viis ,kuidas mulle meeldib sellest mõelda on , mulle meeldib
  • 3:03 - 3:05
    välja selgitada see nurk siin
  • 3:05 - 3:08
    ja kui ma tean nurka ,siis ma saan sellele lisada 180 kraadi ,et
  • 3:08 - 3:13
    saada see helesinine nurk ,mis on
  • 3:13 - 3:15
    meie probleemi lahendus
  • 3:15 - 3:18
    seega teeme selle kolmnurga natukene suuremaks
  • 3:18 - 3:22
    see on kolmnurk ,las ma teen selle nii
  • 3:22 - 3:25
    kolmnurk näeb selline välja
  • 3:25 - 3:30
    kus see kaugus siin on 1/2
  • 3:30 - 3:33
    kaugus seal on 1/2
  • 3:33 - 3:36
    kaugus siin on1
  • 3:36 - 3:38
    loodetavasti sa märkad,et see saab olema
  • 3:38 - 3:40
    30,60,90 kolmnurk
  • 3:40 - 3:41
    sa võid tegelikult lahendada selle teise poole jaoks
  • 3:41 - 3:44
    sa saad ruutjuur 3 kahendikku
  • 3:44 - 3:46
    ja selle teise poole lahendamiseks sa pead lihtsalt
  • 3:46 - 3:48
    kasutama pythagorase teoreemi
  • 3:48 - 3:49
    tegelikult las ma teen seda
  • 3:49 - 3:52
    kutsume seda ma ei tea, kutsume seda a-ks
  • 3:52 - 3:55
    seega sa saad a ruut pluss 1/2 ruudus,mis on
  • 3:55 - 3:59
    1/4 ,mis on võrdne 1 ruuduga ,mis on 1
  • 3:59 - 4:04
    sa saad et a ruut on võrdne 3/4 või a on võrdne
  • 4:04 - 4:07
    ruutjuur 3 kahendikuga
  • 4:07 - 4:10
    seega sa koheselt tead,et see on 30,60,90 kolmnurk
  • 4:10 - 4:13
    ja sa tead seda kuna 30,60,90 kolmnurga küljed,
  • 4:13 - 4:17
    kui hüpotenuus on 1 , on 1/2 ja ruutjuur kolm kahendikku
  • 4:17 - 4:20
    ja sa tead veel ,et see nurk ,mis on külje ruutjuur 3 kahendiku vastas on 60 kraadi
  • 4:20 - 4:24
    ja sa tead veel ,et see nurk ,mis on külje ruutjuur 3 kahendiku vastas on 60 kraadi
  • 4:24 - 4:26
    see on 60 ja see on 90
  • 4:26 - 4:29
    see on parem nurk ja see siin üleval on 30
  • 4:29 - 4:30
    kuid see on see,millest me hoolime
  • 4:30 - 4:34
    see nurk siin ,mille me just välja nuputasime on 60 kraadi
  • 4:34 - 4:35
    mis see on?
  • 4:35 - 4:38
    mis on see suurem nurk ,millest me hoolime
  • 4:38 - 4:41
    millele on 60 kraadi täiendusnurgaks
  • 4:41 - 4:45
    see on 180 kraadile täiendusnurgaks
  • 4:45 - 4:49
    seega arkuskoosinus või pöördkoosinus
  • 4:49 - 4:49
    las ma kirjutan selle üles
  • 4:49 - 5:01
    arkuskoosinus -1/2 on võrdne 120 kraadiga
  • 5:01 - 5:04
    kas ma kirjutasin 180 siia?
  • 5:04 - 5:07
    ei see on hoopis 180-60 , kogu see on 180 , seega see on
  • 5:07 - 5:10
    siin 120 kraadi eks
  • 5:10 - 5:12
    120 pluss 60 on 180
  • 5:12 - 5:18
    või kui me tahtsime neid kirjutada radiaanides , siis sa lihtsalt
  • 5:18 - 5:26
    korrutad 120 kraadi pii radiaaniga,mis on jagatud 180 kraadiga, kraadid taanduvad välja
  • 5:26 - 5:35
    12/18 =2/3, seega see on võrdne 2 pii kolmandikku radiaaniga
  • 5:35 - 5:43
    seega see siin on võrdne 2 pii kolmandiku radiaaniga
  • 5:43 - 5:48
    nüüd just nagu me nägime arkustangensi ja arkussiinuse videotes
  • 5:48 - 5:53
    siis sa ütled,et ok , mul on 2 pii kolmandiku radiaani,mis
  • 5:53 - 5:56
    annab mulle koosinuse -1/2
  • 5:56 - 6:00
    ja ma võin selle kirjutada kui koosinus 2 pii kolmandikku
  • 6:00 - 6:02
    on võrdne -1/2
  • 6:02 - 6:04
    see annab sulle sama informatsiooni ,mis see
  • 6:04 - 6:05
    ütlus seal üleval
  • 6:05 - 6:08
    Aga ma jätkan edasiliikumist mööda ühikringi
  • 6:08 - 6:10
    Näiteks, ma võin ,õige võtaks selle punkti siin?
  • 6:10 - 6:13
    koosinus sellest nurgast, kui ma lisaksin, kui ma läheksin nii
  • 6:13 - 6:15
    kaugele,siis see oleks samuti -1/2
  • 6:15 - 6:18
    ja siis ma saaksin minna 2 pii korda edasi ja ma oleksin tagasi samas kohas
  • 6:18 - 6:20
    Seega on palju väärtusi, mistahes koosinuse korral annavad väärtuseks -1/2
  • 6:20 - 6:23
    Seega on palju väärtusi, mistahes koosinuse korral annavad väärtuseks -1/2
  • 6:23 - 6:25
    Seega me peame ennast natukene piirama
  • 6:25 - 6:29
    Me peame piirama väärtused, mida arkuskoosinuse funktsioon saab võtta
  • 6:29 - 6:30
    Me peame piirama väärtuseid, mida arkuskoosinuse funktsioon saab võtta
  • 6:30 - 6:33
    seega me peamiselt piirame selle ulatust
  • 6:33 - 6:36
    Me piirame selle ulatust
  • 6:36 - 6:40
    Me piirame selle ulatust kuni siia ülemise poolkerani
  • 6:40 - 6:42
    esimese ja teise veerandini
  • 6:42 - 6:49
    Kui me ütleks, et arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga,siis
  • 6:49 - 6:53
    me piirame oma ulatust teetast kuni siia üles
  • 6:53 - 6:55
    me piirame oma ulatust teetast kuni siia üles
  • 6:55 - 7:00
    Seega teeta on suuremvõrdne 0-ga ja väiksemvõrdne 102piiga
  • 7:00 - 7:06
    Seega teeta on suuremvõrdne 0-ga ja väiksemvõrdne 102piiga
  • 7:06 - 7:10
    väiksem, vabandust, mitte 2 piiga
  • 7:10 - 7:14
    väiksemvõrdne piiga ,eks
  • 7:14 - 7:17
    Kus see on samuti 0 kraadi või 180 kraadi
  • 7:17 - 7:21
    Me piirame ennast siia poolkera osasse
  • 7:21 - 7:23
    Me piirame ennast siia poolkera osasse
  • 7:23 - 7:25
    Sa ei saa seda teha , see on ainuke punkt ,kus koosinus mingist nurgast on võrdne -1/2
  • 7:25 - 7:27
    Sa ei saa seda teha , see on ainuke punkt ,kus koosinus mingist nurgast on võrdne -1/2
  • 7:27 - 7:29
    Me ei saa seda nurka võtta,kuna see on väljaspool meie ulatust
  • 7:29 - 7:31
    Me ei saa seda nurka võtta,kuna see on väljaspool meie ulatust
  • 7:31 - 7:33
    Ja mis on toimivad x-i väärtused
  • 7:33 - 7:36
    Iga nurk ,kui ma võtan koosinuse sellest , saab olla vahemikus -1 kuni 1
  • 7:36 - 7:38
    Iga nurk ,kui ma võtan koosinuse sellest , saab olla vahemikus -1 kuni 1
  • 7:38 - 7:44
    seega x , akuskoosinuse funktsiooni määramispiirkond , peab olema väiksemvõrdne 1-st ja suuremvõrdne -1-st
  • 7:44 - 7:48
    seega x , akuskoosinuse funktsiooni määramispiirkond , peab olema väiksemvõrdne 1-st ja suuremvõrdne -1-st
  • 7:48 - 7:51
    seega x , akuskoosinuse funktsiooni määramispiirkond , peab olema väiksemvõrdne 1-st ja suuremvõrdne -1-st
  • 7:51 - 7:53
    Ja korra veel, kontrollime oma tööd
  • 7:53 - 7:56
    Vaatame ,kas see väärtus,mis ma siit saan, et arkuskoosinus
  • 7:56 - 8:00
    -1/2 on tõesti 2pii kolmandikku nagu arvutatud TI-85 peal
  • 8:00 - 8:03
    -1/2 on tõesti 2pii kolmandikku nagu arvutatud TI-85 peal
  • 8:03 - 8:04
    me paneme selle käima
  • 8:04 - 8:07
    Ma pean välja selgitama pöördkoosinuse -0.5-st ,mis on sama asi nagu arkuskoosinus -1/2
  • 8:07 - 8:16
    Ma pean välja selgitama pöördkoosinuse -0.5-st ,mis on sama asi nagu arkuskoosinus -1/2
  • 8:16 - 8:19
    see annab mulle kümnendarvu,see imelik number
  • 8:19 - 8:22
    vaatame,kas see on see sama asi nagu 2 pii kolmandikku
  • 8:22 - 8:28
    2 korda pii jagatud 3 on võrdne selle sama numbriga
  • 8:28 - 8:29
    2 korda pii jagatud 3 on võrdne selle sama numbriga
  • 8:29 - 8:31
    kalkulaator andis mulle sama väärtuse,mis ma sain
  • 8:31 - 8:33
    kuid see on natukene kasutu, igatahes,see ei ole kasutu number
  • 8:33 - 8:34
    kuid see on natukene kasutu, igatahes,see ei ole kasutu number
  • 8:34 - 8:36
    see on kehtiv, see on see vastus
  • 8:36 - 8:39
    See ei ole ilus puhas vastus
  • 8:39 - 8:42
    ma ei tea,et see on 2 pii kolmandikku radiaani
  • 8:42 - 8:44
    ja kui me seda tegime kasutades ühikringi , siis me olime võimelised saama selle vastuse
  • 8:44 - 8:47
    ja kui me seda tegime kasutades ühikringi , siis me olime võimelised saama selle vastuse
  • 8:47 - 8:49
    seega loodetavasti,tegelikult las ma küsin teilt, las ma
  • 8:49 - 8:51
    lõpetan selle ühe huvitava küsimusega
  • 8:51 - 8:53
    ja see kehtib kõigile neile
  • 8:53 - 8:59
    kui ma küsiksin sinult, kui ma võtaksin arkuskoosinuse x-ist ja siis ma võtaksin veel koosinuse sellest,
  • 8:59 - 9:05
    kui ma küsiksin sinult, kui ma võtaksin arkuskoosinuse x-ist ja siis ma võtaksin veel koosinuse sellest,
  • 9:05 - 9:10
    siis millega see võrdne oleks?
  • 9:10 - 9:14
    Seda küsimust siin saab , ütleme,et arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga , siis see tähendab,et
  • 9:14 - 9:21
    Seda küsimust siin saab , ütleme,et arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga , siis see tähendab,et
  • 9:21 - 9:27
    koosinus teeta on võrdne x-iga,eks
  • 9:27 - 9:30
    Seega kui arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga,siis me saame selle asendada teetaga
  • 9:30 - 9:33
    Seega kui arkuskoosinus x-ist on võrdne teetaga,siis me saame selle asendada teetaga
  • 9:33 - 9:36
    ja siis koosinus teetast on võrdne x-iga
  • 9:36 - 9:38
    seega terve see asi on võrdne x-iga
  • 9:38 - 9:40
    Loodetavasti ma ei ajanud sind väga segadusse
  • 9:40 - 9:43
    Ma ütlen,vaata ,arkuskoosinus x-ist , kutsu seda teetaks
  • 9:43 - 9:47
    nüüd definitsiooni järgi ,tähendab see ,et see koosinus
  • 9:47 - 9:48
    teetast on võrdne x-iga
  • 9:48 - 9:50
    need on samaväärsed laused
  • 9:50 - 9:54
    need on täiesti samaväärsed laused siin
  • 9:54 - 9:56
    seega kui me paneksime teeta siia,me võtaksime koosinuse
  • 9:56 - 9:59
    teetast,siis see peab olema võrdne x-iga
  • 9:59 - 10:03
    las ma nüüd küsin sinult boonus , natukene keerulisema küsimuse
  • 10:03 - 10:07
    Kui ma küsiksin sinult, ja see on tõene iga x-iga ,mis sa siia paned
  • 10:07 - 10:08
    Kui ma küsiksin sinult, ja see on tõene iga x-iga ,mis sa siia paned
  • 10:08 - 10:12
    see on võrdne iga x-iga , iga väärtusega vahemikust -1 kuni 1
  • 10:12 - 10:15
    kaasaarvatud otspunktid,see saab olema tõene
  • 10:15 - 10:21
    Nüüd kui ma küsiksin sinult,mis on arkuskoosinus
  • 10:21 - 10:25
    koosinus teetast?
  • 10:25 - 10:27
    Millega see võrdne on?
  • 10:27 - 10:31
    Minu vastus on ,see oleneb teetast
  • 10:31 - 10:36
    seega,kui teeta on ,kui teeta on vahemikus,kui teeta on
  • 10:36 - 10:44
    vahemikus 0-st kuni pii-ni ,seega see on meie kehtivas vahemikus
  • 10:44 - 10:50
    nagu meie arkuskoosinuse saaduse vahemikus, siis see on võrdne teetaga
  • 10:50 - 10:54
    nagu meie arkuskoosinuse saaduse vahemikus, siis see on võrdne teetaga
  • 10:54 - 10:56
    Kui see on tõene teetaga
  • 10:56 - 10:58
    aga kui me võtame teeta sellest piirkonnast
  • 10:58 - 11:00
    Proovime järgi
  • 11:00 - 11:04
    Võtame , las ma teen ühe teetaga,mis on sellest ulatusest
  • 11:04 - 11:10
    Võtame arkuskoosinuse koosinusest, teeme lihtsalt
  • 11:10 - 11:11
    ühe neist,mida me teame
  • 11:11 - 11:13
    Võtame koosinuse, jääme koosinus 2pii kolmandiku juurde
  • 11:13 - 11:14
    Võtame koosinuse, jääme koosinus 2pii kolmandiku juurde
  • 11:14 - 11:17
    Võtame koosinuse, jääme koosinus 2pii kolmandiku juurde
  • 11:17 - 11:20
    koosinus 2 pii kolmandikku ,see on sama asi nagu
  • 11:20 - 11:25
    arkuskoosinus -1/2-st
  • 11:25 - 11:27
    koosinus 2 pii kolmandikust on -1/2
  • 11:27 - 11:30
    Me nägime seda juba eelnevalt siin videos
  • 11:30 - 11:31
    Ja siis me ka lahendasime selle
  • 11:31 - 11:34
    me ütlesime, see on võrdne pii kolmandikuga
  • 11:34 - 11:38
    seega teetadega ulatuses 0 kuni pii-ni see töötas
  • 11:38 - 11:40
    Ja see oli kuna arkuskoosinus funktsioon saab
  • 11:40 - 11:43
    anda väärtusi ainult vahemikus 0-st pii-ni
  • 11:43 - 11:52
    Aga kui ma küsiksin teilt ,mis on arkuskoosinus koosinus, ma ei tea, 3 pii-st
  • 11:52 - 11:59
    Aga kui ma küsiksin teilt ,mis on arkuskoosinus koosinus, ma ei tea, 3 pii-st
  • 11:59 - 12:01
    Kui ma joonistaksin ühikringi siia, las ma joonistan ühikringi,ühe kiire
  • 12:01 - 12:03
    Kui ma joonistaksin ühikringi siia, las ma joonistan ühikringi,ühe kiire
  • 12:03 - 12:05
    need on minu teljed
  • 12:05 - 12:06
    mis on 3 pii-d
  • 12:06 - 12:09
    2 pii-d on kui ma teen ringi ühe korra
  • 12:09 - 12:12
    ja siis ma lähen veel ühe pii võrra edasi ja lõpetan siin
  • 12:12 - 12:15
    seega ma olen läinud mööda ühikringi 1 1/2 korda
  • 12:15 - 12:16
    see on 3 pii-d
  • 12:16 - 12:18
    mis on x-koordinaat siin
  • 12:18 - 12:20
    see on -1
  • 12:20 - 12:23
    seega koosinus 3 pii-st on -1
  • 12:23 - 12:27
    mis on arkuskoosinus -1
  • 12:27 - 12:30
    arkuskoosinus -1
  • 12:30 - 12:34
    tuleta meelde ,ulatus, väärtuste hulk, mida
  • 12:34 - 12:38
    arkuskoosinus saab välja arvutada, on ülemises poolkeras
  • 12:38 - 12:45
    see on vahemikus,see saab olla ainult vahemikus pii-st 0-ni
  • 12:45 - 12:48
    seega arkuskoosinus -1 on pii
  • 12:48 - 12:51
    seega see on pii
  • 12:51 - 12:54
    arkuskoosinus -1 on pii
  • 12:54 - 12:56
    arkuskoosinus -1 on pii
  • 12:56 - 12:58
    see on mõistlik lause,kuna erinevus 3 pii ja pii vahel: tuleb minna ainult paar korda mööda ühikringi
  • 12:58 - 13:02
    see on mõistlik lause,kuna erinevus 3 pii ja pii vahel: tuleb minna ainult paar korda mööda ühikringi
  • 13:02 - 13:03
    see on mõistlik lause,kuna erinevus 3 pii ja pii vahel: tuleb minna ainult paar korda mööda ühikringi
  • 13:03 - 13:05
    nii sa saad samaväärsuse,see on nagu , sa oled samaväärsel kohal ühikringis
  • 13:05 - 13:07
    nii sa saad samaväärsuse,see on nagu , sa oled samaväärsel kohal ühikringis
  • 13:07 - 13:09
    ma mõtlesin,et ma viskan need kaks siia hulka veel
  • 13:09 - 13:11
    see siin on väga kasulik
  • 13:11 - 13:13
    tegelikult las ma kirjutan selle siia üles
  • 13:13 - 13:15
    see siin on kasulik
  • 13:15 - 13:18
    Koosinus arkuskoosinus x-ist on alati x
  • 13:18 - 13:21
    ma saan seda teha ka siinusega
  • 13:21 - 13:28
    Siinus arkussiinus x-ist on alati x
  • 13:28 - 13:31
    Ja need on lihtsalt kasulikud asjad , sa ei tohiks neid lihtsalt
  • 13:31 - 13:33
    pähe õppida, kuna ilmselgelt sa õpid nad valesti, vaid sa peaksid natukene mõtlema nende üle
  • 13:33 - 13:35
    pähe õppida, kuna ilmselgelt sa õpid nad valesti, vaid sa peaksid natukene mõtlema nende üle
  • 13:35 - 13:38
    ja siis sa ei unusta enam neid
Title:
Inverse Trig Functions: Arccos
Description:

Understanding the inverse cosine or arccos function

more » « less
Video Language:
English
Duration:
13:38
Retired user edited Estonian subtitles for Inverse Trig Functions: Arccos
Retired user edited Estonian subtitles for Inverse Trig Functions: Arccos
Retired user added a translation

Estonian subtitles

Revisions