< Return to Video

Geomeetriline jada arvutamaks välja hüpoteegiga laenu makseid

  • 0:00 - 0:00
    Geomeetriline jada arvutamaks välja hüpoteegiga laenu makseid
  • 0:00 - 0:03
    Selles videos tahan ma näidata matemaatikat hüpoteegiga laenu taga.
  • 0:03 - 0:08
    Selles videos tahan ma näidata matemaatikat hüpoteegiga laenu taga.
  • 0:08 - 0:10
    Ja see ei ole tegelikult mõni rahanduse video.
  • 0:10 - 0:11
    See on tegelikult palju matemaatilisem.
  • 0:11 - 0:15
    Aga see pöörab tähelepanu, minu arvates, ühele kõige
  • 0:15 - 0:18
    põhilisemale küsimusele, mis on mu peas ringi keerelnud väga pikka aega.
  • 0:18 - 0:20
    põhilisemale küsimusele, mis on mu peas ringi keerelnud väga pikka aega.
  • 0:20 - 0:23
    Me kõik võtame laenu, et osta maju.
  • 0:23 - 0:28
    Ütleme, et sa võtad pangast $200 000 laenu,
  • 0:28 - 0:30
    mille tagatiseks on su maja.
  • 0:30 - 0:35
    Sa maksad seda 30 aasta ehk 360 kuu jooksul.
  • 0:35 - 0:39
    Sa maksad seda 30 aasta ehk 360 kuu jooksul.
  • 0:39 - 0:42
    Sest kui sa tavaliselt maksad laenu tagasi iga kuu, siis
  • 0:42 - 0:45
    intresse liidetakse kuude kaupa.
  • 0:45 - 0:50
    Ja ütleme, et sa maksad 6% intressi.
  • 0:50 - 0:53
    See on aastane intress ja seda arvutatakse tavaliselt
  • 0:53 - 0:56
    kuude kaupa, seega 6% jagatud 12-ga.
  • 0:56 - 0:59
    Me räägime 0,5% kuus.
  • 0:59 - 1:03
    Me räägime 0,5% kuus.
  • 1:03 - 1:07
    Tavaliselt, kui sa võtad sellise laenu, siis su pankur
  • 1:07 - 1:11
    vaatab mingisse tabelisse või kirjutab arvud
  • 1:11 - 1:13
    mõnda arvuti programmi ning ütleb siis,
  • 1:13 - 1:16
    et su kuumaks tuleb näiteks $1200 kuus.
  • 1:16 - 1:21
    et su kuumaks tuleb näiteks $1200 kuus.
  • 1:21 - 1:26
    Ja kui sa maksad 360 kuu jooksul iga kuu $1200, siis
  • 1:26 - 1:31
    laenuperioodi lõppedes on sul ära makstud esialgne
  • 1:31 - 1:33
    $200 000 laen pluss juurdetulevad intressid.
  • 1:33 - 1:37
    Aga seda numbrit pole niivõrd lihtne tuletada.
  • 1:37 - 1:43
    Ma näitan, kuidas tõeline laen töötab.
  • 1:43 - 1:45
    Esimesel päeval on sul $200 000 laen.
  • 1:45 - 1:51
    Esimesel päeval on sul $200 000 laen.
  • 1:51 - 1:53
    Sa ei maksa veel laenu tagasi.
  • 1:53 - 1:55
    Sa teed esimese tagasimakse kuu aja pärast.
  • 1:55 - 1:56
    Sa teed esimese tagasimakse kuu aja pärast.
  • 1:56 - 2:05
    Ja sellele arvule liidetakse 0,5% ja kümnendmurruna
  • 2:05 - 2:08
    on see 0,0005.
  • 2:08 - 2:11
    Seega, kuu aja jooksul koos intressidega on laenust saanud
  • 2:11 - 2:19
    200 000 korrutada 1 pluss 0.005.
  • 2:19 - 2:22
    Siis sa maksad ära $1200.
  • 2:22 - 2:26
    Lihtsalt laen miinus 1200 või 1,2K.
  • 2:26 - 2:29
    Vahet pole, ma lihtsalt näitan seda ideed.
  • 2:29 - 2:33
    Ja siis järgmine kuu, mis on järele jäänud, sellele
  • 2:33 - 2:38
    liidetakse jälle 0,5%.
  • 2:38 - 2:40
    Ja siis see järgmine kuu sa maksad jälle ära
  • 2:40 - 2:42
    oma 1200 dollarit.
  • 2:42 - 2:45
    Miinus $1200.
  • 2:45 - 2:49
    Ja nii juhtub see 360 korda.
  • 2:49 - 2:50
    Aina kordad ja kordad sama tegevust.
  • 2:50 - 2:53
    Ja sa võid ette kujutada, et kui sa seda tegelikult üritakisd
  • 2:53 - 2:55
    arvutada, siis lõpuks oleks sul see ülisuur
  • 2:55 - 2:58
    avaldis, millel on 360 sulgu ja see kõik
  • 2:58 - 3:02
    peab võrduma nulliga.
  • 3:02 - 3:05
    Sest kui sa oled teinud viimase makse, ei pea sa rohkem maksma.
  • 3:05 - 3:06
    Sest kui sa oled teinud viimase makse, ei pea sa rohkem maksma.
  • 3:06 - 3:12
    Aga kuidas nad selle makse suuruse välja mõtlesid?
  • 3:12 - 3:14
    Ütleme, et see on "p".
  • 3:14 - 3:17
    Kas on mõni matemaatiline viis selle leidmiseks?
  • 3:17 - 3:21
    Vaatame seda abstrakstemalt.
  • 3:21 - 3:25
    Ütleme, et "l" on laenusumma.
  • 3:25 - 3:30
    Ütleme, et "l" on laenusumma.
  • 3:30 - 3:33
    Ütleme, et "i" on kuuintress.
  • 3:33 - 3:38
    Ütleme, et "i" on kuuintress.
  • 3:38 - 3:46
    Ütleme, et "n" on kuude arv, millega on tegu.
  • 3:46 - 3:47
    Ütleme, et "n" on kuude arv, millega on tegu.
  • 3:47 - 3:52
    Ja siis me kirjutame, et "p" võrdub sinu kuu maksega.
  • 3:52 - 3:54
    Ja siis me kirjutame, et "p" võrdub sinu kuu maksega.
  • 3:54 - 3:57
    Osa sellest on intress, osa on laen ise, aga
  • 3:57 - 4:01
    seda summat hakkad sa iga kuu maksma.
  • 4:01 - 4:02
    seda summat hakkad sa iga kuu maksma.
  • 4:02 - 4:05
    See on su igakuine maksesumma.
  • 4:05 - 4:07
    See on su igakuine maksesumma.
  • 4:07 - 4:10
    Seega, see sama avaldis, mis ma üles kirjutasin, kui ma
  • 4:10 - 4:16
    kirjutaksin selle abstrakste liikmena, siis sa alustad laenusummaga "l".
  • 4:16 - 4:20
    1 kuu pärast liidad sa sellele laenusummale "i".
  • 4:20 - 4:23
    Seega sa korrutad selle 1 pluss "i-ga". Sellel juhul
  • 4:23 - 4:25
    on "i" 0.005.
  • 4:25 - 4:30
    Siis sa maksad kuumaksena "p", seega miinus "p".
  • 4:30 - 4:33
    See on kuu lõpus.
  • 4:33 - 4:35
    Nüüd sul on veel mingi summa laenust järel.
  • 4:35 - 4:39
    Sellele liidetakse järgmise kuu lõpus 0,5%.
  • 4:39 - 4:42
    Siis sa maksad veel ühe kuumakse "p".
  • 4:42 - 4:47
    Ja siis see protsess kordub 300 või pigem "n" korda,
  • 4:47 - 4:48
    sest ma jään abstraktseks.
  • 4:48 - 4:53
    sest ma jään abstraktseks.
  • 4:53 - 4:54
    Meil tuleb "n" sulgu sellesse avaldisse.
  • 4:54 - 4:57
    Meil tuleb "n" sulgu sellesse avaldisse.
  • 4:57 - 5:01
    Ja pärast "n" korda selle tegemist, võrdub see nulliga.
  • 5:01 - 5:03
    Ja pärast "n" korda selle tegemist, võrdub see nulliga.
  • 5:03 - 5:06
    Seega minu küsimus, mille ma siin videos esitan, on, et kuidas
  • 5:06 - 5:09
    me avaldame "p"?
  • 5:09 - 5:12
    Et kui me teame laenusummat, kuuintressi ja
  • 5:12 - 5:14
    kuude arvu, siis kuidas me saame "p"?
  • 5:14 - 5:16
    kuude arvu, siis kuidas me saame "p"?
  • 5:16 - 5:19
    Ei tundu, et see on eriti lihtne algebraline võrrand, mida lahendada.
  • 5:19 - 5:20
    Ei tundu, et see on eriti lihtne algebraline võrrand, mida lahendada.
  • 5:20 - 5:21
    Seega, vaatame, kas me suudame edasi liikuda.
  • 5:21 - 5:24
    Seega, vaatame, kas me suudame edasi liikuda.
  • 5:24 - 5:27
    Vaatame, kas me saame selle kuidagi teistmoodi kirja panna.
  • 5:27 - 5:32
    Alustame näitega, kus "n" võrdub 1.
  • 5:32 - 5:37
    Kui "n" võrdub 1, siis meie olukord näeb välja selline:
  • 5:37 - 5:41
    Sa võtad välja laenu, liidad sellele ühe kuu intressi
  • 5:41 - 5:45
    1 pluss "i" ja siis maksad oma kuumakse.
  • 5:45 - 5:49
    Nii, see oli laen, mis makstakse ära 1 kuuga, seega
  • 5:49 - 5:53
    pärast seda 1 makset on laen makstud ja
  • 5:53 - 5:55
    meil jääb järele null.
  • 5:55 - 5:58
    Nüüd, kui me avaldame "p-d", siis me võime pooled ära vahetada.
  • 5:58 - 6:03
    Me saame, et "p" võrdub "l" korrutada 1 pluss "i".
  • 6:03 - 6:09
    Kui me jagame mõlemaid pooli 1 pluss "i-ga", me saame "p" jagatud
  • 6:09 - 6:12
    1 pluss "i" võrdub "l".
  • 6:12 - 6:14
    Ja sa võid öelda, et ma juba leidsin "p":
  • 6:14 - 6:15
    Miks ma seda teen?
  • 6:15 - 6:16
    Ma teen seda sellepärast, et ma tahan näidata sulle
  • 6:16 - 6:18
    ühte mustrit, mis esineb.
  • 6:18 - 6:20
    Vaatame, mis juhtub, kui "n" võrdub 2.
  • 6:20 - 6:24
    Vaatame, mis juhtub, kui "n" võrdub 2.
  • 6:24 - 6:26
    Noh, siis sa alustad oma laenusummaga.
  • 6:26 - 6:28
    Esimese kuu lõpus liidetakse sellele intress.
  • 6:28 - 6:31
    Sa teed oma kuumakse ära.
  • 6:31 - 6:32
    Ja midagi jääb järele.
  • 6:32 - 6:35
    Sellele liidetakse juurde intress.
  • 6:35 - 6:37
    Siis sa teed oma teise makse
  • 6:37 - 6:39
    ja kuna see laen vajab vaid 2 makset, siis
  • 6:39 - 6:42
    nüüd on kõik makstud.
  • 6:42 - 6:43
    Enam pole laenu järel.
  • 6:43 - 6:45
    Sa oled ära maksnud nii laenu enda kui intressi.
  • 6:45 - 6:47
    Leiame "p".
  • 6:47 - 6:48
    Ma teen "p-d" värviliseks.
  • 6:48 - 6:51
    Ma teen selle "p" roosaks.
  • 6:51 - 6:55
    Nüüd vahetame pooli.
  • 6:55 - 6:59
    Seega, see roheline "p" võrdub kõik see siin teisel pool.
  • 6:59 - 7:00
    Seega, see roheline "p" võrdub kõik see siin teisel pool.
  • 7:00 - 7:09
    "p" võrdub "l" korrutada 1 pluss "i" miinus see roosa "p".
  • 7:09 - 7:11
    Need on samad "p-d", ma lihtsalt tahan näidata, mis toimub algebraliselt.
  • 7:11 - 7:13
    Need on samad "p-d", ma lihtsalt tahan näidata, mis toimub algebraliselt.
  • 7:13 - 7:18
    Miinus see roosa "p" korrutada 1 pluss "i".
  • 7:18 - 7:22
    Kui me jagame mõlemaid pooli 1 pluss "i-ga", me saame
  • 7:22 - 7:31
    "p" jagatud 1 pluss "i" võrdub "l" korrutada 1 pluss "i" miinus roosa "p".
  • 7:31 - 7:34
    Nüüd viime roosa "p" võrrandi teisele poolele.
  • 7:34 - 7:43
    Me saame roosa "p" pluss see "p" jagatud 1 pluss "i"
  • 7:43 - 7:47
    võrdub "l" korrutada 1 pluss "i":
  • 7:47 - 7:50
    Jagame mõlemaid pooli 1 pluss "i-ga".
  • 7:50 - 8:00
    Saame roosa "p" jagatud 1 pluss "i" pluss roheline "p" jagatud,
  • 8:00 - 8:02
    seda juba on jagatud 1 pluss "i-ga" ja me jagame seda uuesti
  • 8:02 - 8:04
    1 pluss "i-ga", seega meil tuleb
  • 8:04 - 8:10
    jagatud 1 pluss "i-ga" ruudus võrdub laen.
  • 8:10 - 8:13
    Midagi huvitavat on tekkimas.
  • 8:13 - 8:16
    Sa võib-olla tahad vaadata videoid kindlate väärtustega.
  • 8:16 - 8:20
    Aga selles olukorras, sa võtad oma kuumakse, sa jagad selle
  • 8:20 - 8:23
    oma kuuintressiga pluss 1 ja sa saad laenusumma.
  • 8:23 - 8:26
    Siin sa võtad iga oma maksetest eraldi, jagad selle
  • 8:26 - 8:31
    1 pluss oma kuuintressiga selles astmes, mitu
  • 8:31 - 8:33
    kuud sul on.
  • 8:33 - 8:35
    Seega, kui sa võtad kindla väärtuse oma maksetest, saad sa
  • 8:35 - 8:39
    jällegi oma laenusumma.
  • 8:39 - 8:42
    Sa võid selle ise ära tõestada, kui sa tahad natukene algebralist praktikat.
  • 8:42 - 8:44
    Sa võid selle ise ära tõestada, kui sa tahad natukene algebralist praktikat.
  • 8:44 - 8:46
    Kui sa teed seda nii, et "n" võrdub 3.
  • 8:46 - 8:48
    Ma ei hakka aja kokkuhoiu nimel seda praegu tegema,
  • 8:48 - 8:51
    aga kui sa teed, et "n" võrdub 3, saad sa, et laenusumma
  • 8:51 - 9:01
    võrdub "p" jagatud 1 pluss "i" pluss "p" jagatud 1 pluss "i" ruudus
  • 9:01 - 9:07
    pluss "p" jagatud 1 pluss "i" kuubis.
  • 9:07 - 9:10
    Kui sul on natuke aega, ma julgustan sind seda proovima tõestada,
  • 9:10 - 9:13
    kasutades täpselt sama protsessi, mida me siin kasutasime.
  • 9:13 - 9:15
    Sa näed, et see läheb natuke keeruliseks, tuleb suht palju
  • 9:15 - 9:18
    võrrandiga manipuleerimist, aga see ei võta palju aega.
  • 9:18 - 9:19
    võrrandiga manipuleerimist, aga see ei võta liiga palju aega.
  • 9:19 - 9:24
    Aga üldiselt, ma loodan, et ma näitasin sulle, et me saame kirjutada
  • 9:24 - 9:27
    laenusumma kui kõikide maksete summa.
  • 9:27 - 9:30
    Seega, me võime öelda, et laenusumma, kui me ei
  • 9:30 - 9:34
    võta mingit kindlat arvu, vaid üldistame ta "l-iks", võrdub,
  • 9:34 - 9:38
    ma toon "p" sulgude ette, laenusumma võrdub
  • 9:38 - 9:45
    p korrutada 1 jagatud 1 pluss "i" pluss 1 jagatud 1 pluss "I"
  • 9:45 - 9:51
    ruudus pluss - ja sa jäädki seda tegema - kuni
  • 9:51 - 9:59
    1 pluss "i" astmesse tuleb "n".
  • 9:59 - 10:01
    Sa võid selle nüüd ära tunda.
  • 10:01 - 10:04
    See on geomeetriline jada.
  • 10:04 - 10:07
    See on geomeetriline jada.
  • 10:07 - 10:10
    Ja on olemas viise, kuidas arvutada välja geomeetrilise jada summa.
  • 10:10 - 10:12
    Ja on olemas viise, kuidas arvutada välja geomeetrilise jada summa.
  • 10:12 - 10:17
    Ja on olemas viise, kuidas arvutada välja geomeetrilise jada summa.
  • 10:17 - 10:19
    Nagu ma video alguses lubasin, see on geomeetrilise
  • 10:19 - 10:23
    jada rakendus.
  • 10:23 - 10:31
    See võrdub summa 1 jagatud 1 pluss "i" astmes "j",
  • 10:31 - 10:37
    kus "j" võrdub 1 kuni "n",
  • 10:37 - 10:40
    See siin on esimeses astmes.
  • 10:40 - 10:43
    Kirjutame "j" võrdub "n".
  • 10:43 - 10:45
    See on täpselt see, mis see summa on.
  • 10:45 - 10:48
    Vaatame, kas on mõnda lihtsat viisi, kuidas seda summat lahendada.
  • 10:48 - 10:51
    Sa ei taha seda 360 korda teha.
  • 10:51 - 10:53
    Sa võiksid, sa saaksid mingi arvu ja siis sa saaksid seda arvu
  • 10:53 - 10:55
    jagada "l-iga" ja sa oleks saanud "p".
  • 10:55 - 10:58
    Aga peab olema lihtsam viis, kuidas seda teha.
  • 10:58 - 11:01
    Kui me vaid saaksime seda lihtsustada.
  • 11:01 - 11:03
    Et teha arvutamist lihtsamaks, ma toon sisse abimuutuja.
  • 11:03 - 11:09
    Ütleme, et "r" võrdub 1 jagatud 1 pluss "i".
  • 11:09 - 11:13
    Ja kutsume seda summat "s".
  • 11:13 - 11:16
    See summa võrdub "s".
  • 11:16 - 11:20
    Siis, kui me ütleme, et "r" on võrdne iga selle liikmega, siis "s"
  • 11:20 - 11:22
    võrdub nende summaga. Sellest saab "r" astmes 1 ehk "r".
  • 11:22 - 11:24
    võrdub nende summaga. Sellest saab "r" astmes 1 ehk "r".
  • 11:24 - 11:26
    Ma kirjutan "r" astmes 1, siis see on "r" ruudus, sest
  • 11:26 - 11:29
    kui sa võtad lugeja ruutu, saad sa lihtsalt 1.
  • 11:29 - 11:34
    Seega, tuleb "r" ruudus pluss "r" kuubis plus kõik vahepealsed liikmed pluss
  • 11:34 - 11:38
    "r" astmes "n".
  • 11:38 - 11:40
    Ja ma näitan sulle väikese triki.
  • 11:40 - 11:42
    Ma alatin unustan valemi, seega see on hea viis, et
  • 11:42 - 11:45
    arvutada välja geomeetrilise jada summat.
  • 11:45 - 11:46
    Tegelikult saaks seda kasutada ka lõpmatu geomeetrilise
  • 11:46 - 11:49
    jada summa arvutamisel, aga meil on tegu lõpliku jadaga.
  • 11:49 - 11:52
    jada summa arvutamisel, aga meil on tegu lõpliku jadaga.
  • 11:52 - 11:54
    Korrutame "s-i" "r-iga".
  • 11:54 - 11:57
    Seega, "r" korrutada "s" võrdub millega?
  • 11:57 - 12:00
    Kui sa korrutad iga jada liiget "r-iga", siis esimesest
  • 12:00 - 12:02
    liikmest tekib "r" ruudus.
  • 12:02 - 12:06
    "r" ruudus muutub "r" kuubiks.
  • 12:06 - 12:11
    Ja siis sa teed seda nii kaua, kuni sa korrutad,
  • 12:11 - 12:14
    siin on veel "r" astmes "n" miinus 1, kui sa korrutad selle "r-iga",
  • 12:14 - 12:16
    saad sa "r" astmes "n".
  • 12:16 - 12:19
    Ja siis sa korrutad "r" astmes "n" "r-iga" ning saad
  • 12:19 - 12:22
    "r" astmes "n" pluss 1.
  • 12:22 - 12:26
    Kõik see siin, on kõik need liikmed korrutatud läbi "r-iga"
  • 12:26 - 12:30
    ja ma just panin nad sama astmega liikmete alla.
  • 12:30 - 12:32
    Nüüd me võime lahutada selle rohelise joone sellest lillast joonest.
  • 12:32 - 12:34
    Nüüd me võime lahutada selle rohelise joone sellest lillast joonest.
  • 12:34 - 12:43
    Seega, kui meil on "s" miinus "rs", millega see võrdub?
  • 12:43 - 12:46
    Ma lihtsalt lahutan selle joone sellest joonest.
  • 12:46 - 12:52
    Noh, me saame "r" astmes 1 miinus null ehk lihtsalt "r".
  • 12:52 - 12:54
    Noh, me saame "r" astmes 1 miinus null ehk lihtsalt "r".
  • 12:54 - 12:56
    Aga siis on meil "r" ruudus miinus "r" ruudus, mis on null,
  • 12:56 - 12:58
    ja "r" kuubis miinus "r" kuubis, mis on ka null.
  • 12:58 - 13:01
    Need kõik koonduvad välja, kuni
  • 13:01 - 13:03
    lõpuks jääb alles vaid
  • 13:03 - 13:04
    see viimane liige.
  • 13:04 - 13:06
    Ja sellepärast ongi see kaval nipp.
  • 13:06 - 13:11
    Seega, järele jääb "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1.
  • 13:11 - 13:13
    Toome "s-i" sulgude ette.
  • 13:13 - 13:18
    Tuleb "s" korda 1 miinus "r" -- ma lihtsalt tõin "s-i" sulgude ette --
  • 13:18 - 13:24
    ja see võrdub "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1.
  • 13:24 - 13:26
    Kui jagada mõlemat poolt 1 miinus "r-iga", saad sa summa "s".
  • 13:26 - 13:29
    Kui jagada mõlemat poolt 1 miinus "r-iga", saad sa summa "s".
  • 13:29 - 13:42
    Summa võrdub "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1 jagatud 1 miinus "r".
  • 13:42 - 13:45
    See on saadud summa, kui me "r-i" niimoodi defineerisime.
  • 13:45 - 13:46
    See on saadud summa, kui me "r-i" niimoodi defineerisime.
  • 13:46 - 13:50
    Nüüd me saame uuesti kirjutada kogu selle jubeda valemi.
  • 13:50 - 13:55
    Ütleme, et meie laenusumma võrdub meie kuumaks korrutada see asi.
  • 13:55 - 13:58
    Ütleme, et meie laenusumma võrdub meie kuumaks korrutada see asi.
  • 13:58 - 14:00
    Ma kirjutan selle roheliselt.
  • 14:00 - 14:05
    Korrutada "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1 jagatud 1 miinus "r-iga".
  • 14:05 - 14:08
    Korrutada "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1 jagatud 1 miinus "r-iga".
  • 14:08 - 14:12
    Kui me tahame avaldada "p", siis korrutame mõlemaid pooli
  • 14:12 - 14:18
    selle vastandarvuga ja me saame, et "p" võrdub
  • 14:18 - 14:21
    laenusumma korrutada selle vastandarv.
  • 14:21 - 14:23
    Ma teen selle roosalt, sest see on vastandarv.
  • 14:23 - 14:31
    1 miinus "r" jagatud "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1.
  • 14:31 - 14:33
    Ja "r" on see avaldis siin.
  • 14:33 - 14:34
    Valmis.
  • 14:34 - 14:37
    Niimoodi saadki sa arvutada oma tegelikku laenu tagasimakset.
  • 14:37 - 14:38
    Niimoodi saadki sa arvutada oma tegelikku laenu tagasimakset.
  • 14:38 - 14:40
    Katsetame seda.
  • 14:40 - 14:45
    Ütleme, et laen võrdub $200 000.
  • 14:45 - 14:50
    Ütleme, et aastane intress on 6%, mis on
  • 14:50 - 14:58
    0,5% kuus ehk 0,005.
  • 14:58 - 15:00
    See on kuu intress.
  • 15:00 - 15:03
    Ütleme, et see on 30-aastane laen, seega "n" võrdub 360 kuud.
  • 15:03 - 15:06
    Ütleme, et see on 30-aastane laen, seega "n" võrdub 360 kuud.
  • 15:06 - 15:08
    Vaatame, mis me saame.
  • 15:08 - 15:10
    Esimesena tahame me välja arvutada,
  • 15:10 - 15:12
    kui palju võrdub "r".
  • 15:12 - 15:16
    kui palju võrdub "r".
  • 15:16 - 15:19
    Seega, "r" on 1 jagatud 1 pluss "i".
  • 15:19 - 15:31
    Võtame 1 jagatud 1 pluss 0,005.
  • 15:31 - 15:34
    See on meie kuuintress, pool protsenti.
  • 15:34 - 15:39
    See on meie kuuintress, pool protsenti.
  • 15:39 - 15:43
    Seega "r" võrdub 0,995.
  • 15:43 - 15:46
    Las ma kirjutan selle üles.
  • 15:46 - 15:48
    See kalkulaator ei jäta muutujaid meelde, seega
  • 15:48 - 15:51
    ma kirjutan selle siia.
  • 15:51 - 16:00
    Seega, "r" võrdub 0,995.
  • 16:00 - 16:02
    Me lihtsalt kasutasime seda seal.
  • 16:02 - 16:04
    Mu täpsus on hajumas, aga ma arvan, et midagi ei juhtu.
  • 16:04 - 16:06
    Mu täpsus on hajumas, aga ma arvan, et midagi ei juhtu.
  • 16:06 - 16:09
    Põhiline on see, et ma tahan teile edasi anda põhimõtte.
  • 16:09 - 16:11
    Kui palju meie tagasimakse summa siis on?
  • 16:11 - 16:24
    Korrutame laenusumma $200 000 1 miinus "r-iga" ehk
  • 16:24 - 16:49
    1 miinus 0,995 jagatud 0,995 miinus 0,995 astmes 360 pluss 1,
  • 16:49 - 16:52
    1 miinus 0,995 jagatud 0,995 miinus 0,995 astmes 360 pluss 1,
  • 16:52 - 16:59
    miski, mida ma kindlasti ei suudaks peast arvutada,
  • 16:59 - 17:05
    arvutame selle välja ning selgub, et mu kuumakse oleks
  • 17:05 - 17:09
    ligikaudu $1200.
  • 17:09 - 17:11
    Tegelikult, kui seda tähe täie täpsusega, tuleb natuke väiksem
  • 17:11 - 17:15
    kui see summa, aga vastus on ikkagi umbes $1200.
  • 17:15 - 17:18
    Täpselt nii saimegi välja arvutada oma pangalaenu kuumakse.
  • 17:18 - 17:20
    Täpselt nii saimegi välja arvutada oma pangalaenu kuumakse.
  • 17:20 - 17:23
    Seega, "p" võrdub $1200.
  • 17:23 - 17:26
    See oli päris keerukas matemaatika, mida lahendada,
  • 17:26 - 17:29
    asi, millega enamus on igapäevaselt seotud, aga nüüd sa
  • 17:29 - 17:30
    tead tegelikku matemaatikat selle taga.
  • 17:30 - 17:32
    Ei ole vaja mingit tabelitöötlusüsteemi,
  • 17:32 - 17:33
    et katse-eksituse meetodil see arv leida.
  • 17:33 - 17:35
    et katse-eksituse meetodil see arv leida.
Title:
Geomeetriline jada arvutamaks välja hüpoteegiga laenu makseid
Description:

Figuring out the formula for fixed mortgage payments using the sum of a geometric series

more » « less
Video Language:
English
Duration:
17:36

Estonian subtitles

Revisions