-
Geomeetriline jada arvutamaks välja hüpoteegiga laenu makseid
-
Selles videos tahan ma näidata matemaatikat hüpoteegiga laenu taga.
-
Selles videos tahan ma näidata matemaatikat hüpoteegiga laenu taga.
-
Ja see ei ole tegelikult mõni rahanduse video.
-
See on tegelikult palju matemaatilisem.
-
Aga see pöörab tähelepanu, minu arvates, ühele kõige
-
põhilisemale küsimusele, mis on mu peas ringi keerelnud väga pikka aega.
-
põhilisemale küsimusele, mis on mu peas ringi keerelnud väga pikka aega.
-
Me kõik võtame laenu, et osta maju.
-
Ütleme, et sa võtad pangast $200 000 laenu,
-
mille tagatiseks on su maja.
-
Sa maksad seda 30 aasta ehk 360 kuu jooksul.
-
Sa maksad seda 30 aasta ehk 360 kuu jooksul.
-
Sest kui sa tavaliselt maksad laenu tagasi iga kuu, siis
-
intresse liidetakse kuude kaupa.
-
Ja ütleme, et sa maksad 6% intressi.
-
See on aastane intress ja seda arvutatakse tavaliselt
-
kuude kaupa, seega 6% jagatud 12-ga.
-
Me räägime 0,5% kuus.
-
Me räägime 0,5% kuus.
-
Tavaliselt, kui sa võtad sellise laenu, siis su pankur
-
vaatab mingisse tabelisse või kirjutab arvud
-
mõnda arvuti programmi ning ütleb siis,
-
et su kuumaks tuleb näiteks $1200 kuus.
-
et su kuumaks tuleb näiteks $1200 kuus.
-
Ja kui sa maksad 360 kuu jooksul iga kuu $1200, siis
-
laenuperioodi lõppedes on sul ära makstud esialgne
-
$200 000 laen pluss juurdetulevad intressid.
-
Aga seda numbrit pole niivõrd lihtne tuletada.
-
Ma näitan, kuidas tõeline laen töötab.
-
Esimesel päeval on sul $200 000 laen.
-
Esimesel päeval on sul $200 000 laen.
-
Sa ei maksa veel laenu tagasi.
-
Sa teed esimese tagasimakse kuu aja pärast.
-
Sa teed esimese tagasimakse kuu aja pärast.
-
Ja sellele arvule liidetakse 0,5% ja kümnendmurruna
-
on see 0,0005.
-
Seega, kuu aja jooksul koos intressidega on laenust saanud
-
200 000 korrutada 1 pluss 0.005.
-
Siis sa maksad ära $1200.
-
Lihtsalt laen miinus 1200 või 1,2K.
-
Vahet pole, ma lihtsalt näitan seda ideed.
-
Ja siis järgmine kuu, mis on järele jäänud, sellele
-
liidetakse jälle 0,5%.
-
Ja siis see järgmine kuu sa maksad jälle ära
-
oma 1200 dollarit.
-
Miinus $1200.
-
Ja nii juhtub see 360 korda.
-
Aina kordad ja kordad sama tegevust.
-
Ja sa võid ette kujutada, et kui sa seda tegelikult üritakisd
-
arvutada, siis lõpuks oleks sul see ülisuur
-
avaldis, millel on 360 sulgu ja see kõik
-
peab võrduma nulliga.
-
Sest kui sa oled teinud viimase makse, ei pea sa rohkem maksma.
-
Sest kui sa oled teinud viimase makse, ei pea sa rohkem maksma.
-
Aga kuidas nad selle makse suuruse välja mõtlesid?
-
Ütleme, et see on "p".
-
Kas on mõni matemaatiline viis selle leidmiseks?
-
Vaatame seda abstrakstemalt.
-
Ütleme, et "l" on laenusumma.
-
Ütleme, et "l" on laenusumma.
-
Ütleme, et "i" on kuuintress.
-
Ütleme, et "i" on kuuintress.
-
Ütleme, et "n" on kuude arv, millega on tegu.
-
Ütleme, et "n" on kuude arv, millega on tegu.
-
Ja siis me kirjutame, et "p" võrdub sinu kuu maksega.
-
Ja siis me kirjutame, et "p" võrdub sinu kuu maksega.
-
Osa sellest on intress, osa on laen ise, aga
-
seda summat hakkad sa iga kuu maksma.
-
seda summat hakkad sa iga kuu maksma.
-
See on su igakuine maksesumma.
-
See on su igakuine maksesumma.
-
Seega, see sama avaldis, mis ma üles kirjutasin, kui ma
-
kirjutaksin selle abstrakste liikmena, siis sa alustad laenusummaga "l".
-
1 kuu pärast liidad sa sellele laenusummale "i".
-
Seega sa korrutad selle 1 pluss "i-ga". Sellel juhul
-
on "i" 0.005.
-
Siis sa maksad kuumaksena "p", seega miinus "p".
-
See on kuu lõpus.
-
Nüüd sul on veel mingi summa laenust järel.
-
Sellele liidetakse järgmise kuu lõpus 0,5%.
-
Siis sa maksad veel ühe kuumakse "p".
-
Ja siis see protsess kordub 300 või pigem "n" korda,
-
sest ma jään abstraktseks.
-
sest ma jään abstraktseks.
-
Meil tuleb "n" sulgu sellesse avaldisse.
-
Meil tuleb "n" sulgu sellesse avaldisse.
-
Ja pärast "n" korda selle tegemist, võrdub see nulliga.
-
Ja pärast "n" korda selle tegemist, võrdub see nulliga.
-
Seega minu küsimus, mille ma siin videos esitan, on, et kuidas
-
me avaldame "p"?
-
Et kui me teame laenusummat, kuuintressi ja
-
kuude arvu, siis kuidas me saame "p"?
-
kuude arvu, siis kuidas me saame "p"?
-
Ei tundu, et see on eriti lihtne algebraline võrrand, mida lahendada.
-
Ei tundu, et see on eriti lihtne algebraline võrrand, mida lahendada.
-
Seega, vaatame, kas me suudame edasi liikuda.
-
Seega, vaatame, kas me suudame edasi liikuda.
-
Vaatame, kas me saame selle kuidagi teistmoodi kirja panna.
-
Alustame näitega, kus "n" võrdub 1.
-
Kui "n" võrdub 1, siis meie olukord näeb välja selline:
-
Sa võtad välja laenu, liidad sellele ühe kuu intressi
-
1 pluss "i" ja siis maksad oma kuumakse.
-
Nii, see oli laen, mis makstakse ära 1 kuuga, seega
-
pärast seda 1 makset on laen makstud ja
-
meil jääb järele null.
-
Nüüd, kui me avaldame "p-d", siis me võime pooled ära vahetada.
-
Me saame, et "p" võrdub "l" korrutada 1 pluss "i".
-
Kui me jagame mõlemaid pooli 1 pluss "i-ga", me saame "p" jagatud
-
1 pluss "i" võrdub "l".
-
Ja sa võid öelda, et ma juba leidsin "p":
-
Miks ma seda teen?
-
Ma teen seda sellepärast, et ma tahan näidata sulle
-
ühte mustrit, mis esineb.
-
Vaatame, mis juhtub, kui "n" võrdub 2.
-
Vaatame, mis juhtub, kui "n" võrdub 2.
-
Noh, siis sa alustad oma laenusummaga.
-
Esimese kuu lõpus liidetakse sellele intress.
-
Sa teed oma kuumakse ära.
-
Ja midagi jääb järele.
-
Sellele liidetakse juurde intress.
-
Siis sa teed oma teise makse
-
ja kuna see laen vajab vaid 2 makset, siis
-
nüüd on kõik makstud.
-
Enam pole laenu järel.
-
Sa oled ära maksnud nii laenu enda kui intressi.
-
Leiame "p".
-
Ma teen "p-d" värviliseks.
-
Ma teen selle "p" roosaks.
-
Nüüd vahetame pooli.
-
Seega, see roheline "p" võrdub kõik see siin teisel pool.
-
Seega, see roheline "p" võrdub kõik see siin teisel pool.
-
"p" võrdub "l" korrutada 1 pluss "i" miinus see roosa "p".
-
Need on samad "p-d", ma lihtsalt tahan näidata, mis toimub algebraliselt.
-
Need on samad "p-d", ma lihtsalt tahan näidata, mis toimub algebraliselt.
-
Miinus see roosa "p" korrutada 1 pluss "i".
-
Kui me jagame mõlemaid pooli 1 pluss "i-ga", me saame
-
"p" jagatud 1 pluss "i" võrdub "l" korrutada 1 pluss "i" miinus roosa "p".
-
Nüüd viime roosa "p" võrrandi teisele poolele.
-
Me saame roosa "p" pluss see "p" jagatud 1 pluss "i"
-
võrdub "l" korrutada 1 pluss "i":
-
Jagame mõlemaid pooli 1 pluss "i-ga".
-
Saame roosa "p" jagatud 1 pluss "i" pluss roheline "p" jagatud,
-
seda juba on jagatud 1 pluss "i-ga" ja me jagame seda uuesti
-
1 pluss "i-ga", seega meil tuleb
-
jagatud 1 pluss "i-ga" ruudus võrdub laen.
-
Midagi huvitavat on tekkimas.
-
Sa võib-olla tahad vaadata videoid kindlate väärtustega.
-
Aga selles olukorras, sa võtad oma kuumakse, sa jagad selle
-
oma kuuintressiga pluss 1 ja sa saad laenusumma.
-
Siin sa võtad iga oma maksetest eraldi, jagad selle
-
1 pluss oma kuuintressiga selles astmes, mitu
-
kuud sul on.
-
Seega, kui sa võtad kindla väärtuse oma maksetest, saad sa
-
jällegi oma laenusumma.
-
Sa võid selle ise ära tõestada, kui sa tahad natukene algebralist praktikat.
-
Sa võid selle ise ära tõestada, kui sa tahad natukene algebralist praktikat.
-
Kui sa teed seda nii, et "n" võrdub 3.
-
Ma ei hakka aja kokkuhoiu nimel seda praegu tegema,
-
aga kui sa teed, et "n" võrdub 3, saad sa, et laenusumma
-
võrdub "p" jagatud 1 pluss "i" pluss "p" jagatud 1 pluss "i" ruudus
-
pluss "p" jagatud 1 pluss "i" kuubis.
-
Kui sul on natuke aega, ma julgustan sind seda proovima tõestada,
-
kasutades täpselt sama protsessi, mida me siin kasutasime.
-
Sa näed, et see läheb natuke keeruliseks, tuleb suht palju
-
võrrandiga manipuleerimist, aga see ei võta palju aega.
-
võrrandiga manipuleerimist, aga see ei võta liiga palju aega.
-
Aga üldiselt, ma loodan, et ma näitasin sulle, et me saame kirjutada
-
laenusumma kui kõikide maksete summa.
-
Seega, me võime öelda, et laenusumma, kui me ei
-
võta mingit kindlat arvu, vaid üldistame ta "l-iks", võrdub,
-
ma toon "p" sulgude ette, laenusumma võrdub
-
p korrutada 1 jagatud 1 pluss "i" pluss 1 jagatud 1 pluss "I"
-
ruudus pluss - ja sa jäädki seda tegema - kuni
-
1 pluss "i" astmesse tuleb "n".
-
Sa võid selle nüüd ära tunda.
-
See on geomeetriline jada.
-
See on geomeetriline jada.
-
Ja on olemas viise, kuidas arvutada välja geomeetrilise jada summa.
-
Ja on olemas viise, kuidas arvutada välja geomeetrilise jada summa.
-
Ja on olemas viise, kuidas arvutada välja geomeetrilise jada summa.
-
Nagu ma video alguses lubasin, see on geomeetrilise
-
jada rakendus.
-
See võrdub summa 1 jagatud 1 pluss "i" astmes "j",
-
kus "j" võrdub 1 kuni "n",
-
See siin on esimeses astmes.
-
Kirjutame "j" võrdub "n".
-
See on täpselt see, mis see summa on.
-
Vaatame, kas on mõnda lihtsat viisi, kuidas seda summat lahendada.
-
Sa ei taha seda 360 korda teha.
-
Sa võiksid, sa saaksid mingi arvu ja siis sa saaksid seda arvu
-
jagada "l-iga" ja sa oleks saanud "p".
-
Aga peab olema lihtsam viis, kuidas seda teha.
-
Kui me vaid saaksime seda lihtsustada.
-
Et teha arvutamist lihtsamaks, ma toon sisse abimuutuja.
-
Ütleme, et "r" võrdub 1 jagatud 1 pluss "i".
-
Ja kutsume seda summat "s".
-
See summa võrdub "s".
-
Siis, kui me ütleme, et "r" on võrdne iga selle liikmega, siis "s"
-
võrdub nende summaga. Sellest saab "r" astmes 1 ehk "r".
-
võrdub nende summaga. Sellest saab "r" astmes 1 ehk "r".
-
Ma kirjutan "r" astmes 1, siis see on "r" ruudus, sest
-
kui sa võtad lugeja ruutu, saad sa lihtsalt 1.
-
Seega, tuleb "r" ruudus pluss "r" kuubis plus kõik vahepealsed liikmed pluss
-
"r" astmes "n".
-
Ja ma näitan sulle väikese triki.
-
Ma alatin unustan valemi, seega see on hea viis, et
-
arvutada välja geomeetrilise jada summat.
-
Tegelikult saaks seda kasutada ka lõpmatu geomeetrilise
-
jada summa arvutamisel, aga meil on tegu lõpliku jadaga.
-
jada summa arvutamisel, aga meil on tegu lõpliku jadaga.
-
Korrutame "s-i" "r-iga".
-
Seega, "r" korrutada "s" võrdub millega?
-
Kui sa korrutad iga jada liiget "r-iga", siis esimesest
-
liikmest tekib "r" ruudus.
-
"r" ruudus muutub "r" kuubiks.
-
Ja siis sa teed seda nii kaua, kuni sa korrutad,
-
siin on veel "r" astmes "n" miinus 1, kui sa korrutad selle "r-iga",
-
saad sa "r" astmes "n".
-
Ja siis sa korrutad "r" astmes "n" "r-iga" ning saad
-
"r" astmes "n" pluss 1.
-
Kõik see siin, on kõik need liikmed korrutatud läbi "r-iga"
-
ja ma just panin nad sama astmega liikmete alla.
-
Nüüd me võime lahutada selle rohelise joone sellest lillast joonest.
-
Nüüd me võime lahutada selle rohelise joone sellest lillast joonest.
-
Seega, kui meil on "s" miinus "rs", millega see võrdub?
-
Ma lihtsalt lahutan selle joone sellest joonest.
-
Noh, me saame "r" astmes 1 miinus null ehk lihtsalt "r".
-
Noh, me saame "r" astmes 1 miinus null ehk lihtsalt "r".
-
Aga siis on meil "r" ruudus miinus "r" ruudus, mis on null,
-
ja "r" kuubis miinus "r" kuubis, mis on ka null.
-
Need kõik koonduvad välja, kuni
-
lõpuks jääb alles vaid
-
see viimane liige.
-
Ja sellepärast ongi see kaval nipp.
-
Seega, järele jääb "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1.
-
Toome "s-i" sulgude ette.
-
Tuleb "s" korda 1 miinus "r" -- ma lihtsalt tõin "s-i" sulgude ette --
-
ja see võrdub "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1.
-
Kui jagada mõlemat poolt 1 miinus "r-iga", saad sa summa "s".
-
Kui jagada mõlemat poolt 1 miinus "r-iga", saad sa summa "s".
-
Summa võrdub "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1 jagatud 1 miinus "r".
-
See on saadud summa, kui me "r-i" niimoodi defineerisime.
-
See on saadud summa, kui me "r-i" niimoodi defineerisime.
-
Nüüd me saame uuesti kirjutada kogu selle jubeda valemi.
-
Ütleme, et meie laenusumma võrdub meie kuumaks korrutada see asi.
-
Ütleme, et meie laenusumma võrdub meie kuumaks korrutada see asi.
-
Ma kirjutan selle roheliselt.
-
Korrutada "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1 jagatud 1 miinus "r-iga".
-
Korrutada "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1 jagatud 1 miinus "r-iga".
-
Kui me tahame avaldada "p", siis korrutame mõlemaid pooli
-
selle vastandarvuga ja me saame, et "p" võrdub
-
laenusumma korrutada selle vastandarv.
-
Ma teen selle roosalt, sest see on vastandarv.
-
1 miinus "r" jagatud "r" miinus "r" astmes "n" pluss 1.
-
Ja "r" on see avaldis siin.
-
Valmis.
-
Niimoodi saadki sa arvutada oma tegelikku laenu tagasimakset.
-
Niimoodi saadki sa arvutada oma tegelikku laenu tagasimakset.
-
Katsetame seda.
-
Ütleme, et laen võrdub $200 000.
-
Ütleme, et aastane intress on 6%, mis on
-
0,5% kuus ehk 0,005.
-
See on kuu intress.
-
Ütleme, et see on 30-aastane laen, seega "n" võrdub 360 kuud.
-
Ütleme, et see on 30-aastane laen, seega "n" võrdub 360 kuud.
-
Vaatame, mis me saame.
-
Esimesena tahame me välja arvutada,
-
kui palju võrdub "r".
-
kui palju võrdub "r".
-
Seega, "r" on 1 jagatud 1 pluss "i".
-
Võtame 1 jagatud 1 pluss 0,005.
-
See on meie kuuintress, pool protsenti.
-
See on meie kuuintress, pool protsenti.
-
Seega "r" võrdub 0,995.
-
Las ma kirjutan selle üles.
-
See kalkulaator ei jäta muutujaid meelde, seega
-
ma kirjutan selle siia.
-
Seega, "r" võrdub 0,995.
-
Me lihtsalt kasutasime seda seal.
-
Mu täpsus on hajumas, aga ma arvan, et midagi ei juhtu.
-
Mu täpsus on hajumas, aga ma arvan, et midagi ei juhtu.
-
Põhiline on see, et ma tahan teile edasi anda põhimõtte.
-
Kui palju meie tagasimakse summa siis on?
-
Korrutame laenusumma $200 000 1 miinus "r-iga" ehk
-
1 miinus 0,995 jagatud 0,995 miinus 0,995 astmes 360 pluss 1,
-
1 miinus 0,995 jagatud 0,995 miinus 0,995 astmes 360 pluss 1,
-
miski, mida ma kindlasti ei suudaks peast arvutada,
-
arvutame selle välja ning selgub, et mu kuumakse oleks
-
ligikaudu $1200.
-
Tegelikult, kui seda tähe täie täpsusega, tuleb natuke väiksem
-
kui see summa, aga vastus on ikkagi umbes $1200.
-
Täpselt nii saimegi välja arvutada oma pangalaenu kuumakse.
-
Täpselt nii saimegi välja arvutada oma pangalaenu kuumakse.
-
Seega, "p" võrdub $1200.
-
See oli päris keerukas matemaatika, mida lahendada,
-
asi, millega enamus on igapäevaselt seotud, aga nüüd sa
-
tead tegelikku matemaatikat selle taga.
-
Ei ole vaja mingit tabelitöötlusüsteemi,
-
et katse-eksituse meetodil see arv leida.
-
et katse-eksituse meetodil see arv leida.