< Return to Video

Algebra: Tõus

  • 0:01 - 0:04
    Tere tulemast vaatama presentatsiooni tõusu kohta.
  • 0:04 - 0:05
    Alustame.
  • 0:05 - 0:08
    Ütleme, et meil on kaks punkti
  • 0:08 - 0:10
    Ja, nagu me oleme õppinud eelmistes presentatsioonides, kõik
  • 0:10 - 0:12
    mis te peate leidma joone jaoks, on kaks punkti
  • 0:12 - 0:15
    Ja ma arvan, et kui te mõtlete selle peale, siis see on ka loogiline.
  • 0:15 - 0:16
    Ütleme, et meil on kaks punkti.
  • 0:16 - 0:19
    Ja las ma kirjutan need kaks punkti, mis me saame.
  • 0:19 - 0:25
    Ütleme et üks punkt on, miks see ei kirjuta...
  • 0:25 - 0:27
    Vahepeal see ei tööta.
  • 0:27 - 0:30
    Oh, see on sellepärast, et ma proovisin kirjutada mustaga.
  • 0:30 - 0:38
    Ütleme, et üks punkt on negatiivne 1, 3
  • 0:38 - 0:39
    Vaatame
  • 0:39 - 0:40
    Kuhu me selle joonestame.
  • 0:40 - 0:42
    See on 0,0
  • 0:42 - 0:47
    Me lähme negattivse 1 peale, see on negatiivne 1 siin.
  • 0:47 - 0:49
    Ja siis me lähme 3 üles.
  • 0:49 - 0:51
    1,2,3.
  • 0:51 - 0:53
    See on 3 siin.
  • 0:53 - 0:57
    Nii, et -1, 3 on kuskil siin.
  • 0:57 - 0:58
    OK, see on meie esimene punkt
  • 0:58 - 1:01
    Teine punkt, ma teen selle teise värviga.
  • 1:01 - 1:07
    Teine punkt on 2,1.
  • 1:07 - 1:08
    Vaatame, kuhu me selle paneks.
  • 1:08 - 1:11
    Me loeme 1, 2.
  • 1:11 - 1:14
    See on 2,1
  • 1:14 - 1:15
    Sest, see on 1.
  • 1:15 - 1:18
    See punkt on kuskil siin.
  • 1:18 - 1:20
    Me oleme joonestanud meie kaks punkti.
  • 1:20 - 1:24
    Ja nüüd joon, mis ühendab neid. See hakkab välja nägema
  • 1:24 - 1:25
    mida sellist.
  • 1:25 - 1:27
    Ja ma loodan, et ma suudan selle hästi joonestada.
  • 1:27 - 1:36
    Läbi selle punkti.
  • 1:39 - 1:40
    Just nii.
  • 1:40 - 1:41
    Nüüd ma teen selle ära.
  • 1:41 - 1:43
    Ja nüüd ma jätkan seda joont siit.
  • 1:43 - 1:47
    See võib olla parim tehnika.
  • 1:47 - 1:48
    Midagi sellist.
  • 1:48 - 1:58
    Vaatame seda joont.
  • 1:59 - 2:02
    See, mida me tahame selles presentatsioon teha on välja mõelda
  • 2:06 - 2:07
    Ma arvan et see aitab teid.
  • 2:07 - 2:09
    On mõned viisid vaadata tõusu.
  • 2:09 - 2:12
    Ma arvan, et te teate tõus on selle
  • 2:12 - 2:13
    joone kalle.
  • 2:13 - 2:14
    Ja me juba teame, et see on
  • 2:14 - 2:16
    allapoole suunatud kaldega.
  • 2:16 - 2:19
    Sellepärast, et see tuleb ülalt vasakult alla paremale.
  • 2:19 - 2:21
    Seega, selle tõus tuleb negatiivne.
  • 2:21 - 2:22
    Seega sa tead seda kohe.
  • 2:22 - 2:25
    Ja meil on-- mida me üritame siin välja mõelda
  • 2:25 - 2:27
    on kuidas arvutada tõusu
  • 2:27 - 2:32
    nii et tõus, las ma kirjutan selle siia, tõus ja -- tihtilugu
  • 2:32 - 2:36
    Nad kasutavad muutujat m kalde jaoks, mul ei ole mingisugust aimu miks. (eestlased kasutavad k)
  • 2:36 - 2:39
    sest m (k), selgelt ei seostu tõusuga.
  • 2:39 - 2:41
    See on võrdne -- on mõned asjad
  • 2:41 - 2:42
    mida te võite kuulda.
  • 2:42 - 2:45
    muutus y suhe muutus x-iga
  • 2:45 - 2:49
    see kolmnurk, mida hääldatakse deltaks, mis on Kreeka
  • 2:49 - 2:51
    täht, tähendab muutust
  • 2:51 - 2:53
    Muutus y jagatud muutus x
  • 2:53 - 2:58
    ja see on samuti võrdne tõus jagatud edasiliikumisega
  • 2:58 - 3:00
    Ja ma seletan kõike seda, mis see tähendab sekundi pärast.
  • 3:00 - 3:02
    nii, alustame ühega nendest punktidest.
  • 3:02 - 3:05
    Alustame siit rohelisest punktist, negatiivne 1 ja 3.
  • 3:05 - 3:10
    Kui palju me peame tõusma ja kui palju peame me edasi liikuma
  • 3:10 - 3:13
    et jõuda punktini 2,1?
  • 3:13 - 3:14
    Teeme enne tõusu.
  • 3:14 - 3:22
    Noh, me saame selle -2, see on tõus.
  • 3:22 - 3:25
    Nii, et tõus on võrdne miinus kahega.
  • 3:25 - 3:28
    Sellepärast, et me peame minema 2 allapoole et saada sama y-kordinaadini.
  • 3:28 - 3:29
    kui see kollane punkt.
  • 3:29 - 3:33
    Ja nüüd me liigume edasi.
  • 3:33 - 3:37
    Me peame edasi liikuma kolme võrra.
  • 3:37 - 3:42
    Nii et tõus jagatud edasiliikumisega on miinus kaks kolmandikku.
  • 3:42 - 3:44
    noh, kuidas me oleks seda teinud, kuid meil ei oleks seda ilusat graafikut
  • 3:44 - 3:47
    siin, et siin peal joonistada?
  • 3:47 - 3:51
    Noh, mis me saame teha on, me saame võtta
  • 3:51 - 3:54
    selle alguspunktiks
  • 3:54 - 4:00
    muutus y jagatus muutus x on võrdne
  • 4:00 - 4:04
    kui mu võtame esimese y punkti, mis on 3
  • 4:04 - 4:06
    ja lahutame sealt teise y punkti, mis
  • 4:06 - 4:08
    on 1, näete seda.
  • 4:08 - 4:11
    Me just lahutasime 3-1
  • 4:11 - 4:17
    nii et see on muutus y jagatud ja nüüd võtame esimese x punkti.
  • 4:17 - 4:22
    negatiivne 1, miinus teine x punkt, miinus
  • 4:22 - 4:25
    2, nii, et miinus 1 on 2.
  • 4:25 - 4:31
    ja negatiivne 1 miinus 2 on võrdne miinus kolmega
  • 4:31 - 4:31
    nii, et sama asi.
  • 4:31 - 4:34
    Me saame miinus kaks jagatud kolmega.
  • 4:34 - 4:35
    Me oleks saanud seda teha ka teistmoodi.
  • 4:35 - 4:37
    Ja mul saab siin ruum otsa.
  • 4:37 - 4:41
    Aga me oleks võinud võtta selle esimeseks punktiks
  • 4:41 - 4:44
    Ja kui me oleks võtnud selle esimesks punktiks, siis muutus y
  • 4:44 - 4:47
    oleks olnud -- ma tahan teha seda tõsiseks sasipuntraks
  • 4:47 - 4:48
    et teid segadusse ajada.
  • 4:48 - 4:50
    muugus y olks olnud see y.
  • 4:50 - 4:57
    1 miinus 3 jagatud muutus x, oleks 2 miinus negatiivne 1
  • 4:57 - 5:01
    noh, 1 miinus 3 on miinus 2.
  • 5:01 - 5:03
    ja 2 miinus negatiivne 1 on 3
  • 5:03 - 5:07
    Ja jällegi on meil miinus 2/3, nii et pole vahet millise
  • 5:07 - 5:10
    punktiga me alustame, niikaua, et me kasutame y
  • 5:10 - 5:12
    kordinaati ennem ja pärast seda me kasutame x selles
  • 5:12 - 5:13
    kordinaadis ennem.
  • 5:13 - 5:15
    Teeme veel mõned tehted.
  • 5:15 - 5:17
    Ja nagu te näete, ma teen mõned, et te näeksite
  • 5:17 - 5:20
    algebrad enne selle joonestamist.
  • 5:20 - 5:22
    Ütleme, et me tahame välja mõelda tõusu
  • 5:25 - 5:33
    punktide 5,2 ja 3,5 vahel.
  • 5:33 - 5:36
    noh, teeme sellest meie alguspunkti.
  • 5:36 - 5:41
    Nii, et muutus y jagatud muutus x või tõus jagatud edasiliikumisega,
  • 5:41 - 5:43
    Muutus y oleks see 5
  • 5:43 - 5:47
    5 miinus see 2
  • 5:47 - 5:52
    jagatud see 3 miinus see 5.
  • 5:52 - 5:59
    Ja see annab meile 3, see on 5, jagatud miinus 2.
  • 5:59 - 6:02
    Võrdub miinus 3/2.
  • 6:02 - 6:04
    Teeme veel ühe
  • 6:04 - 6:06
    Seekord ma proovin teha selle värviliselt, et see
  • 6:06 - 6:08
    oleks rohkem ise-seletavam.
  • 6:08 - 6:09
    Ütleme, et 1,2.
  • 6:09 - 6:11
    see on meie esimene punkt.
  • 6:11 - 6:17
    Ja teine punkt on 4,3.
  • 6:17 - 6:25
    ja jällegi me ütleme, et tõus on võrdne muutus y
  • 6:25 - 6:29
    jagatud muutus x
  • 6:29 - 6:30
    Noh, y-is
  • 6:30 - 6:31
    Me võtame esimese y.
  • 6:31 - 6:32
    Alustame siit.
  • 6:32 - 6:34
    Ja me võime kutsuda seda y1.
  • 6:34 - 6:42
    See on 3 miinus teine y, mis on 2.
  • 6:42 - 6:47
    Ja siis otsast peale, jällega esimene x.
  • 6:47 - 6:54
    Mis on 4, miinus tine x, mis on see 1.
  • 6:54 - 7:00
    ja see võrdub 3 miinus 2, mis on 1.
  • 7:00 - 7:03
    ja neli miinus 1 on 3.
  • 7:03 - 7:06
    Et kalle on seljuhul 1/3.
  • 7:06 - 7:07
    Ja me oleks võinud need ära vahetada.
  • 7:07 - 7:08
    Me oleks võinud teha seda teistmoodi.
  • 7:08 - 7:22
    me oleks võinud öelda, 2 miinus 3 jagatud 1 miinus 4.
  • 7:22 - 7:25
    Ja seljuhul me oleksmine saanud negatiivse
  • 7:25 - 7:27
    1 jagatud negatiive 3
  • 7:27 - 7:28
    mis on jällegi võrde 1/3.
  • 7:28 - 7:30
    Sest kaks negatiivset taanduvad positiivseks.
  • 7:30 - 7:33
    Ma lasen teil mõelda miks see ja see tulid
  • 7:33 - 7:34
    välja sama asjana.
  • 7:34 - 7:37
    Aga palju tähtsam on aru saada, et kui me kasutame enne 3
  • 7:37 - 7:40
    kui me kasutame 3 enne y puhul, me peame kasutame ka
  • 7:40 - 7:42
    4 ennem x puhul.
  • 7:42 - 7:44
    See on tavaline viga.
  • 7:44 - 7:46
    Ja veel, te peate olema alati väga ettevaatlikud negatiivsete
  • 7:46 - 7:48
    märkidega kui te teete seesuguseid tehteid.
  • 7:48 - 7:51
    Aga ma arvan, et see annab teile piisavalt arusaamist, et
  • 7:51 - 7:54
    te võiksite alustada kalde probleemidega.
  • 7:54 - 7:55
    Järgmises moodilus, ma näitan teile kuidas välja mõelda
  • 7:55 - 7:56
    y lõikepunkti.
  • 7:56 - 7:59
    Sest nagu me ütlesime ennem, iga joone võrrand on
  • 7:59 - 8:03
    y=mx+b
  • 8:03 - 8:05
    Ja ma lähen natukene detailidesse
  • 8:05 - 8:06
    kus m on tõus.
  • 8:06 - 8:08
    Nii, et kui te teate joone tõusu.
  • 8:08 - 8:11
    ja te teate y lõikepunkti, te teate kõike mida
  • 8:11 - 8:13
    teil läheb vaja joone kohta, ja te saate kirjutada
  • 8:13 - 8:15
    joone võrrandi ja mõelda välja teisi punkte
  • 8:15 - 8:16
    mis sellel on.
  • 8:16 - 8:18
    Ma teen seda jägmistes moodulites.
  • 8:18 - 8:21
    Ma loodan, et ma ei ajanud teid liiga segadusse.
  • 8:21 - 8:23
    Ja proovige mõne harjutusi tõusu kohta.
  • 8:23 - 8:23
    Te peaksite suutma neid teha.
  • 8:23 - 8:26
    Ja ma loodan et teil on lõbus!
Title:
Algebra: Tõus
Video Language:
English
Amara Bot edited Estonian subtitles for Algebra: Slope
siimplangi added a translation

Estonian subtitles

Revisions